• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varastatud vara maksustamine lõpetamisel

    Riigikogu Parempoolsete fraktsiooni esitatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu taotleb ettevõtte poolt mahakantava vara maksustamise lõpetamist.
    Eelnõu esitajate Vootele Hanseni, Mart Nuti ja Indrek Kanniku selgituse kohaselt on riigi poolt ebaõiglane ja põhjendamatu maksustada varguse või õnnetuse tõttu kantud kahju.
    Juulis arutas eelnõu ka valitsus ja pooldas seda põhimõtteliselt.
    Möödunud suvest kehtiv mahakantava vara maksustamine on toonud lisakulutusi eriti neile ettevõtjatele, kelle majapidamises toimub tihti vargusi või kes on eri põhjustel sunnitud kõlbmatuks muutunud kaupa ja seadmeid maha kandma.
    Ehitusmaterjale müüva ASi Fanaal pearaamatupidaja Eda Erik tõdes, et kuna neil esineb aeg-ajalt vargusi ja kaupa puruneb, peavad nad iga kuu üsna suure summa eest kaupa kahjumisse kandma. Alates möödunud aasta juulist tuli hakata riigile selle pealt ka käibemaksu maksma.
    «Muidugi on see meile lisakohustus,» tõdes Erik. Fanaal kandis 1996. aasta teise poolaasta eest sel põhjusel maksuametile mitusada tuhat krooni. Tänavu on ettevõte maksnud üheksa miljonit krooni käibemaksu ja sellest umbes sada tuhat krooni on tulnud mahakantud kauba arvel.
    «Seadust tuleb täita, mis parata,» lausus Erik. «Aga kas on siis lootust, et see kord tagasi muudetakse?»
    Rahandusministeeriumi käibemaksutalituse juhataja Ain Ulmre sõnul kirjutati nüüd muuta tahetav säte aasta tagasi käibemaksuseadusesse maksupettuste tõkestamiseks.
    «Esines juhtumeid, kus tehti fiktiivne mahakandmine, aga tegelikult kaup müüdi ja käibemaksu müügi pealt ei makstud,» selgitas Ulmre. «Teoreetiliselt tõstab see alusetult maksukoormust, pean silmas just varguste puhul,» lisas ta.
    Praegune kord pole Ulmre sõnul kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiividega, mis peavad käibe toimumiseks omandiõiguse üleminekut. «Mahakandmise puhul omandiõiguse üleminekut pole ju toimunud,» tõdes Ulmre.
    Maksupettuste vähendamise eesmärgil tegi riigikogu 1996. aasta juunis käibemaksuseaduses teisigi muudatusi, mis osutusid hiljem ettevõtjatele kahjulikuks ja mõttetuks.
    Mõned neist parandustest on tänaseks tagasi muudetud, nagu näiteks autoliisingu mitmekordne käibemaksustamine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hannes Ojangu: digitaliseerimine ja rohepööre – tulevikutrendid vajavad lahtimõtestamist
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Nafta hind jätkas teist päeva kallinemist
Nafta hind jätkas pärast eilset tõusu täna kallinemist, millele aitas kaasa tugev kütusenõudlus ning USA naftavarude oodatust kiirem kahanemine. Mehhiko lahe tootmine on aga pärast piirkonda tabanud orkaane jätkuvalt häiritud, vahendab Reuters.
Nafta hind jätkas pärast eilset tõusu täna kallinemist, millele aitas kaasa tugev kütusenõudlus ning USA naftavarude oodatust kiirem kahanemine. Mehhiko lahe tootmine on aga pärast piirkonda tabanud orkaane jätkuvalt häiritud, vahendab Reuters.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirma Enefit Green saab teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirma Enefit Green saab teoks.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.