• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varastatud vara maksustamine lõpetamisel

    Riigikogu Parempoolsete fraktsiooni esitatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu taotleb ettevõtte poolt mahakantava vara maksustamise lõpetamist.
    Eelnõu esitajate Vootele Hanseni, Mart Nuti ja Indrek Kanniku selgituse kohaselt on riigi poolt ebaõiglane ja põhjendamatu maksustada varguse või õnnetuse tõttu kantud kahju.
    Juulis arutas eelnõu ka valitsus ja pooldas seda põhimõtteliselt.
    Möödunud suvest kehtiv mahakantava vara maksustamine on toonud lisakulutusi eriti neile ettevõtjatele, kelle majapidamises toimub tihti vargusi või kes on eri põhjustel sunnitud kõlbmatuks muutunud kaupa ja seadmeid maha kandma.
    Ehitusmaterjale müüva ASi Fanaal pearaamatupidaja Eda Erik tõdes, et kuna neil esineb aeg-ajalt vargusi ja kaupa puruneb, peavad nad iga kuu üsna suure summa eest kaupa kahjumisse kandma. Alates möödunud aasta juulist tuli hakata riigile selle pealt ka käibemaksu maksma.
    «Muidugi on see meile lisakohustus,» tõdes Erik. Fanaal kandis 1996. aasta teise poolaasta eest sel põhjusel maksuametile mitusada tuhat krooni. Tänavu on ettevõte maksnud üheksa miljonit krooni käibemaksu ja sellest umbes sada tuhat krooni on tulnud mahakantud kauba arvel.
    «Seadust tuleb täita, mis parata,» lausus Erik. «Aga kas on siis lootust, et see kord tagasi muudetakse?»
    Rahandusministeeriumi käibemaksutalituse juhataja Ain Ulmre sõnul kirjutati nüüd muuta tahetav säte aasta tagasi käibemaksuseadusesse maksupettuste tõkestamiseks.
    «Esines juhtumeid, kus tehti fiktiivne mahakandmine, aga tegelikult kaup müüdi ja käibemaksu müügi pealt ei makstud,» selgitas Ulmre. «Teoreetiliselt tõstab see alusetult maksukoormust, pean silmas just varguste puhul,» lisas ta.
    Praegune kord pole Ulmre sõnul kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiividega, mis peavad käibe toimumiseks omandiõiguse üleminekut. «Mahakandmise puhul omandiõiguse üleminekut pole ju toimunud,» tõdes Ulmre.
    Maksupettuste vähendamise eesmärgil tegi riigikogu 1996. aasta juunis käibemaksuseaduses teisigi muudatusi, mis osutusid hiljem ettevõtjatele kahjulikuks ja mõttetuks.
    Mõned neist parandustest on tänaseks tagasi muudetud, nagu näiteks autoliisingu mitmekordne käibemaksustamine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.