27. juuli 1997
Jaga lugu:

?kele astub tagasi

Sõltumatu ärimees ?kele asus valitsuse etteotsa 1995. aastal. Ta on aidanud riigil väljuda raskest finantskriisist, mille põhjustas suurima panga pankrot, ning andnud olulise tõuke reformide kiirendamisele.

«?kele on toonud Lätile eduka ja otsustava reformiriigi maine, iseäranis välismaal, ning selle üks tulemusi on Läti paranenud krediidireiting,» ütles Läti börsi president Uldis Cerps.

Poole aasta taguse valitsuskriisi suutis ta üle elada. Kuid tal on algusest peale olnud lahkarvamusi seitsme valitsuskoalitsiooni moodustanud parteiga ning nüüd on need kasvanud ületamatuks. Osa Läti poliitikuid on avaldanud arvamust, et parteitu seadmine valitsuse etteotsa oli algusest peale viga, kuna peaminister on erakondadevahelisi hõõrumisi oma huvides süvendanud ning viinud riigi ummikusse ja õõnestanud parteidemokraatiat.

Andris ?kele avaldas lootust, et uus valitsus suudab tema kabineti reforme edukalt jätkata. Oma kabineti põhisaavutuseks peab ta korra majja löömist põhilistes majandusvaldkondades.

Soovimata nimetada oma järeltulijat, ütles ?kele, et kindel on ainult see, et uus peaminister on ühe kolme suurema erakonna, demokraatliku partei Saimnieks, Läti Tee või Isamaale ja Vabadusele poliitik. Ta oli enam-vähem kindel, et erakorralisi valimisi ei tule.

Oma tuleviku kohta ütles ta, et jätkab edaspidi tegevust ärimehena. «Läti ärimeestel on palju teha eelkõige Läti toodetele tee rajamisel Euroopa Liidu turule ning SRÜ riikide turul kaotatud positsioonide tagasivõitmisel.»

«Praegune valitsuskriis meid veel murelikuks ei tee, sest riigis valitseb laialdane üksmeel reformide jätkamise vajaduse suhtes,» ütles rahvusvahelise valuutafondi (IMF) Läti esindaja Dimitri Demekas. «Kui aga poliitiline ebastabiilsus venib, võivad struktuurimuutused hilineda ning ohtu satub järgmise, valimisaasta eelarve.»

Nimelt peetakse ?kele valitsuse üheks suurimaks saavutuseks 1996. ja 1997. a tasakaalustatud eelarve läbisurumist. Samuti oli valitsusel kavandatud defitsiidivabana ka 1998. ja 1999. aasta eelarve.

Börsi president Cerps arvas, et ebakindel olukord võib aktsiaturgu lühiajaliselt mõjutada. «Kaugem mõju selgub siis, kui uue valitsuse programm on teatavaks tehtud,» lisas ta.

Praegusel valitsuskoalitsioonil on 100kohalises parlamendis 73 kohta, kuid nende poliitilised vaated on väga erinevad. Koalitsiooniparteid on juba alustanud läbirääkimisi uue valitsusjuhi leidmiseks.

Läti president Guntis Ulmanis alustab tõenäoliselt sel nädalal erakondadega konsultatsioone. Seni on ta igati toetanud Andris ?kelet.

Läinud nädalal väljendas ta pressikonverentsil lootust, et ?kele valitsus jätkab kuni korraliste valimisteni tuleval aastal. Ta rõhutas, et alles pool aastat tagasi sai ?kele uuesti peaministriks, kuna «erakonnad ei suutnud oma ridadest sobivamat kandidaati leida». REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum