• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu haigekassat üllatas nõukogulik ehituskvaliteet

    Asukoht:- Põllu 1a
    Ümberehituse projekt:- Arhitektuuribüroo 4A
    Arhitekt:- V.Tsentropov
    Sisekujundus:- Raivo Hein (arh büroo 4A)
    Ehitaja:- AS Linnaehitus
    Eriosade projekteerija:- Tareke Projekt
    Põrandakate:- Graniti Fiandre, Upofloor Hovi Rae
    Lagi:- Akusto Fantasy
    Erimööbel:- Sarkop
    Büroomööbel:- Standard
    Objekti maksumus:- ca- 30 mln krooni
    - Tellimuse kohaselt oli arhitekti ülesandeks kunagi ühiselamuks mõeldud pooleli olev ehitus muuta tervisekaitse talituse ja haigekassa spetsiifikat arvestavaks kaasaegseks büroohooneks.
    Kuna hoone koosneb kahest osast, mis omavahel trepikojaga ühendatud, oli loogiline planeerida kumbki asutus omaette hooneosasse. Välisseinad soojustati täiendavalt klaasvillaga ning kaeti Minerit-plaatidega.
    «Kui lisada veel, et on vahetatud aknad ning hoone mahtude ilmestamiseks on kasutatud küllaltki aktiivseid toone, on hoone välisilme tundmatuseni muutunud,» tõdeb sisekujundaja Raivo Hein.
    Üllatusi pakkus nõukogude ajal ehitatud esialgse hoone ehituskvaliteet. Näiteks olid seinad mõnes kohas viltu vertikaalsuunas kuni 26 cm (hoone on viiekorruseline). Põrandad olid koridori ulatuses kuni 22 cm viltu.
    Lisaks tavapäraste büroode planeerimisele lähtub sisekujundus asjaolust, et hoonet külastab pidevalt palju inimesi.
    Senised pikad ja pimedad koridorid on kujundusvõtetega muudetud avaramaks ning valgusküllaseks.
    Esimese korruse ruumimuljet on avardatud klaasvaheseinte kasutamisega ning umbsete seinaosade eemaldamisega nii palju, kui see tehniliselt võimalik on, ning ruumi läbiva põrandamustri kasutamisega.
    Põranda kujunduslik motiiv on suur ruut, mis on kooskõlas tumedatooniliste klaasvaheseintega.
    Trepikoja lahendus võimaldas lifti paigutamise treppide vahele (lift võib peatuda poolekorruseliste vahedega, uksed on lifti vastasseintes).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Enefit Green investeerib viie aastaga poolteist miljardit eurot
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.