Iiri majanduse edukas areng on tõstnud riigi iseteadvust. Võib öelda, et põllumajandusmaast on saanud rahvusvahelise mainega tehnoloogiliselt arenenud riik. Pealinna Dublinisse on kerkinud rohkesti uusi hotelle ja elamurajoone, automüük on rekordtasemel ning külluse kasvu näitavad kauplustes pakutavad välismaised luksuskaubad.

Kuid nagu Eestiski, pole rikkuse kiirest kasvust saanud osa kõik, vaid «Dublinis on tekkinud terved vaeste getod ning on oht, et kujuneb kastisüsteem, mis püsivalt lõhestab ühiskonna», nagu kirjutab Thomas Mitchell ajalehes Irish Times. Suurte sotsiaalprobleemide püsimise üks põhjusi on kindlasti ka ELi üks suuremaid tööpuudusi, mis hõlmab 11% tööjõust.

Iirimaa reklaamib end Euroopa soodsaima investeerimiskohana. Suhteliselt madalate palkadega ja arenenud infrastruktuuriga on Iirimaa kujunenud väga konkurentsivõimeliseks kiiresti areneval infotehnoloogial rajaneval telekommunikatsiooni-, elektroonika- ja finantsteenuste turul. Maksude korralik laekumine on hoidnud eelarvedefitsiidi EMU nõuete piires, välisvõlg väheneb stabiilselt ning inflatsioon püsib 1--2% piires.

Oludes, kus majandusel läheb paremini kui ei kunagi varem ning EMU nõuete täitmisega ei ole raskusi, selgub siiski, et EMUga liitumine ei ole päris probleemitu. Selle põhjuseks on asjaolu, et Iirimaa suurim kaubanduspartner on Inglismaa, kes teatavasti rahaliitu esimeste seas ei pürgi.

Paistab, et Iirimaa jaoks on EMUsse astumine enne Inglismaad puhtalt poliitiline otsus, mis võimaldab süvendada Iirimaa majandussuhteid teiste ELi riikidega ning saada lõpuks ometi Inglismaast majanduslikult sõltumatuks.

Sõltumatuse kasvu näitab see, et Inglismaa osakaal Iirimaa kaubanduspartnerina on langenud 30 protsendini ning et Inglismaast on sõltuvad vanemad tööstusharud (toiduaine- ja riidetööstus), samal ajal kui moodsamatel infotehnoloogiaaladel pole investeerijad üldjuhul huvitatud mitte Briti, vaid suurest Euroopa turust. FT-ÄP