Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sakslased nõuavad raha tagasi

    Tegelikult on Saksamaa juba pikka aega diskuteerinud oma rolli üle suurima maksjana Euroopa Liidu eelarvesse. Kuid kunagi varem ei ole selles küsimuses saavutatud sellist üksmeelt valitsuse ja opositsiooni vahel nii üleriigilisel kui ka liidumaade tasandil. Isegi välisminister Klaus Kinkel, kes on alati rõhutanud, et Euroopa on väärt põhjus selle eest maksmiseks, on liitunud kriitikute leeriga.
    Sakslased ei tunne end enam nii rikkana kui varem ning seepärast teeb nende meele mõruks, et neil tuleb aastas maksta ELi eelarvesse 160 miljardit Eesti krooni rohkem, kui nad sealt vastu saavad. Ja eriti kui arvestada, et sellised heaoluriigid nagu Luksemburg ja Taani saavad ELi eelarvest rohkem tagasi, kui nad sinna maksavad.
    On kaks põhjust, miks sakslased just nüüd protestima hakkasid: esiteks on alanud tuleva aasta mitteametlik valimiskampaania ning teiseks teatas Euroopa komisjon, et soovib ELi praeguse eelarvesüsteemi säilitada kuni 2006. aastani. Saksa poliitikud kinnitavad aga üksteise võidu, et seda süsteemi tuleb muuta tunduvalt varem.
    Näiteks rahandusminister Theo Waigel on teinud ettepaneku, et netomaksjad Euroopa Liidu eelarvesse peavad saama tagasi kaks kolmandikku oma sissemaksest, mis ületab 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Tema arvestuse kohaselt saaks Saksamaa sellisel juhul tagasi 56 miljardit Eesti krooni ning see süsteem peaks hakkama kehtima aastal 2000. Teisisõnu ähvardab see kärpida ELi vaesemate piirkondade toetamise fonde.
    Kuid see ei ole veel kõik. Teised saksa poliitikud nõuavad tagasi veelgi suuremat summat, mis on isegi kaks korda suurem Waigeli pakutavast. Nad leiavad, et õitsva majandusega Suurbritannia peaks loobuma oma sissemaksesoodustusest, mille Thatcher 1980. aastatel välja kauples.
    Ainuke, kes selles debatis seni vaikib, on kantsler Helmut Kohl. On selge, et ta ei taha mingit tüli ELi eelarve ümber, kui parajasti käivad ettevalmistused ühisrahale üleminekuks. Pealegi peaks tal suurepäraselt meeles olema 1992. aasta kokkulepe, mille kohaselt Saksamaa nõustus oma eelarvemaksega ja sai lisakohad Euroopa parlamenti vastutasuks selle eest, et tulevane Euroopa keskpank tuleb Frankfurti. Tookord olid sakslased selle tehinguga rahul.
    Praegu Austrias puhkusel olles katkestas kantsler Kohl oma vaikimise ja ütles: «Kahtlemata on Saksamaa makse Euroopa Liidu eelarvesse liiga suur ning seda tuleb vähendada.» Sel aastal maksab Saksamaa ELi eelarvesse 1287,4 miljardit Eesti krooni.
    Saksamaa põhiprobleem ELi eelarvega ei ole mitte see, et ta maksab sinna märksa rohkem, kui ise tagasi saab. Teatavasti läheb suurem osa Euroopa Liidu eelarvesummadest põllumajanduse toetamiseks. Saksamaal moodustab põllumajandus aga üsna väikese osa sisemajanduse kogutoodangust. Järelikult peaks Saksamaa peamiseks taotluseks olema hoopis Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (CAP) kulude vähendamine. Kuid tegelikult lükkas just Saksamaa Euroopa komisjoni hiljuti esitatud põllumajandusreformi tagasi. Ehkki Saksamaal ei ole palju talunikke, on nad hästi organiseeritud. Ja valitsus ei taha seda seltskonda valimiste eel ärritada. THE ECONOMIST NEWSPAPER LIMITED, LONDON 1997
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Investorid läksid Enefit Greeni ja võtsid juhid pihtide vahele
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ryanair lahkub Tallinnast pauguga, nagu ikka
Tallinna liinide sulgemise eest siinse lennujaama süüdistamise kõrval tasub tähele panna lennundushiiu Ryanair käitumismustreid.
Tallinna liinide sulgemise eest siinse lennujaama süüdistamise kõrval tasub tähele panna lennundushiiu Ryanair käitumismustreid.

Olulisemad uudised

Euribori tõus viib omavalitsuste kukrust sadu tuhandeid eurosid Ehitusplaanidele tõmmatakse pidurit
Kasvavad kulud sunnivad linnasid ja valdasid lükkama edasi nii ehitusplaane kui ka palgatõuse, riigilt pole abi loota.
Kasvavad kulud sunnivad linnasid ja valdasid lükkama edasi nii ehitusplaane kui ka palgatõuse, riigilt pole abi loota.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.