Sakslased nõuavad raha tagasi

Tegelikult on Saksamaa juba pikka aega diskuteerinud oma rolli üle suurima maksjana Euroopa Liidu eelarvesse. Kuid kunagi varem ei ole selles küsimuses saavutatud sellist üksmeelt valitsuse ja opositsiooni vahel nii üleriigilisel kui ka liidumaade tasandil. Isegi välisminister Klaus Kinkel, kes on alati rõhutanud, et Euroopa on väärt põhjus selle eest maksmiseks, on liitunud kriitikute leeriga.

Sakslased ei tunne end enam nii rikkana kui varem ning seepärast teeb nende meele mõruks, et neil tuleb aastas maksta ELi eelarvesse 160 miljardit Eesti krooni rohkem, kui nad sealt vastu saavad. Ja eriti kui arvestada, et sellised heaoluriigid nagu Luksemburg ja Taani saavad ELi eelarvest rohkem tagasi, kui nad sinna maksavad.

On kaks põhjust, miks sakslased just nüüd protestima hakkasid: esiteks on alanud tuleva aasta mitteametlik valimiskampaania ning teiseks teatas Euroopa komisjon, et soovib ELi praeguse eelarvesüsteemi säilitada kuni 2006. aastani. Saksa poliitikud kinnitavad aga üksteise võidu, et seda süsteemi tuleb muuta tunduvalt varem.

Näiteks rahandusminister Theo Waigel on teinud ettepaneku, et netomaksjad Euroopa Liidu eelarvesse peavad saama tagasi kaks kolmandikku oma sissemaksest, mis ületab 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Tema arvestuse kohaselt saaks Saksamaa sellisel juhul tagasi 56 miljardit Eesti krooni ning see süsteem peaks hakkama kehtima aastal 2000. Teisisõnu ähvardab see kärpida ELi vaesemate piirkondade toetamise fonde.

Kuid see ei ole veel kõik. Teised saksa poliitikud nõuavad tagasi veelgi suuremat summat, mis on isegi kaks korda suurem Waigeli pakutavast. Nad leiavad, et õitsva majandusega Suurbritannia peaks loobuma oma sissemaksesoodustusest, mille Thatcher 1980. aastatel välja kauples.

Ainuke, kes selles debatis seni vaikib, on kantsler Helmut Kohl. On selge, et ta ei taha mingit tüli ELi eelarve ümber, kui parajasti käivad ettevalmistused ühisrahale üleminekuks. Pealegi peaks tal suurepäraselt meeles olema 1992. aasta kokkulepe, mille kohaselt Saksamaa nõustus oma eelarvemaksega ja sai lisakohad Euroopa parlamenti vastutasuks selle eest, et tulevane Euroopa keskpank tuleb Frankfurti. Tookord olid sakslased selle tehinguga rahul.

Praegu Austrias puhkusel olles katkestas kantsler Kohl oma vaikimise ja ütles: «Kahtlemata on Saksamaa makse Euroopa Liidu eelarvesse liiga suur ning seda tuleb vähendada.» Sel aastal maksab Saksamaa ELi eelarvesse 1287,4 miljardit Eesti krooni.

Saksamaa põhiprobleem ELi eelarvega ei ole mitte see, et ta maksab sinna märksa rohkem, kui ise tagasi saab. Teatavasti läheb suurem osa Euroopa Liidu eelarvesummadest põllumajanduse toetamiseks. Saksamaal moodustab põllumajandus aga üsna väikese osa sisemajanduse kogutoodangust. Järelikult peaks Saksamaa peamiseks taotluseks olema hoopis Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (CAP) kulude vähendamine. Kuid tegelikult lükkas just Saksamaa Euroopa komisjoni hiljuti esitatud põllumajandusreformi tagasi. Ehkki Saksamaal ei ole palju talunikke, on nad hästi organiseeritud. Ja valitsus ei taha seda seltskonda valimiste eel ärritada. THE ECONOMIST NEWSPAPER LIMITED, LONDON 1997