Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Gaas börsile
Tõenäoline börsile mineku tähtaeg on tuleva aasta mai, täpsustas Eesti Gaasi juhatuse esimees Aarne Saar.
Enne börsile minekut tuleb teha muudatusi ettevõtte põhikirjas, aga aktsionäride üldkoosolek on tuleva aasta aprillis, selgitas Saar. Aktsia nimiväärtust tuleb vähendada sajalt kroonilt kümnele, millega aktsiate hulk kümnekordistub ja on loodud eeldus aktiivsemaks kauplemiseks, täiendas ta. Börsile mineku eeltingimus on ka viimase poolaasta auditeeritud bilanss, mis valmib märtsis, lisas Saar.
Nõukogu koosolekul kinnitasid Eesti Gaasi suuraktsionärid Gazprom ja Ruhrgas otsust kasutada eelisostuõigust 17 protsendi aktsiate suhtes, mis riik müüb, ütles Saar. Probleem on veel ainult hinnas, millega nad aktsiad ostavad, lisas ta. Arvutused erastamisväärtpaberilt (EVP) rahale üleminekul on muutunud pärast EVPga börsil kauplemise algust, mis hinna kõrgele tõstis, lausus Saar.
Juulis müüs riik 12,33 protsenti Eesti Gaasi aktsiatest avalikul enampakkumisel EVPde eest. Aktsia tasakaaluhinnaks kujunes 8506 erastamisväärtpaberit. Võttes aluseks viimase märkimise päeva kursi, tuli aktsia eest maksta nimiväärtusest 25 korda kõrgemat hinda.
«Mulle tundub, et see ei ole strateegilisele investorile õige hind,» märkis Saar. Gazprom ja Ruhrgas ei soovi teenida aktsiate kiirmüügilt börsil, vaid näevad tulu pikemas perspektiivis dividendidena, selgitas ta. Seetõttu võiks aktsia hind neile olla 12 kuni 15 korda nimiväärtusest kõrgem, tähendas Saar. «Riik ei võida midagi hetkel kallimalt müües, kui investorid selle raha hinnatõusuga tagasi teenima peavad,» teatas ta. Gazpromi ja Ruhrgasi läbirääkimised erastamisagentuuriga aktsiate ostuhinna määramiseks algavad tuleval kuul.
Kui riik müüb ära ka oma viimase osa, kümme protsenti Eesti Gaasi aktsiakapitalis, on Gazprom ja Ruhrgas nõus kaasama kolmanda strateegilise investori, teatas Saar. «Huvilisi on, aga täna on sellest veel vara rääkida,» lausus ta. Põhiküsimus on siin, et mõlemad senised strateegilised investorid peavad kolmandaga päri olema, lisas Saar.
Eesti Gaasi aktsiakapital on 38,8 miljonit krooni. Ettevõttel on 29 017 eelisostuõigusega A-tüüpi aktsiat nimiväärtusega tuhat krooni ja 97 830 B-tüüpi aktsiat nimiväärtusega sada krooni.
Eesti Gaasi esimese poolaasta netokäive oli 346 miljonit krooni ja kahjum 2,2 miljonit krooni.
Aasta lõpuks prognoosib ettevõte nullkasumit.