Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
CD-põletamine on nüüd moes
Aasta tagasi maksis laserplaadikirjutaja minimaalselt 13 tuhat krooni ja seostus ohtliku spordialaga -- kunagi ei võinud ette teada, kas kirjutamine õnnestub või mitte. Ausalt öeldes põen siiani kartust, et CD-põletamine vajab äärmiselt heas töökorras arvutit ja siidkinnastes operaatorit. Nimelt tahab CD-kirjutaja tööks pidevat andmevoogu ja mõni aeg tagasi piisas veidi hiirega vehkimisest, et järjekordse CD-tooriku võiks korstnasse kirjutada.
Nüüd on aga seadmetel piisavalt puhvermälu ja programmid on õppinud endale arvutiressursse eraldama, nii et tasapisi võib hakata loobuma harjumusest enne põletamist värske Windows installeerida, screensaver ja muud omaette tegutsevad koodijupid ära keelata ja arvuti ainult üheks ülesandeks eraldada. Loomulikult läheb ikkagi vaja üsna heas korras arvutit, sest selline väsinud Win95, mis vahetevahel pikaks ajaks ketta uurimisse süveneb, saaks kindlasti saatuslikuks.
Tundub, et ainus laialt müüdav CD-kirjutaja on hetkel HP SureStore 6020, mis sisemisena maksab ca 7000 ja välimisena 9000 krooni.
Nimeka firma CD-tooriku saab kätte 100 ja «samas tehases tehtu» 70 krooniga -- tõsi, viimased kipuvad olema ilma kaitsva värvikihita ja mina natuke pelgan neid, kuigi on olemas teooria, et võimalikult vähe kaunistatud laserplaat on kiiretes, üle 8x seadmetes äärmiselt hea lahendus, sest värvikihi ebaühtlane paigutus paneb ketta suurtel kiirustel vibreerima.
Igal juhul on CD-põletamine jõudnud igamehe-hinnaklassi ja muutunud piisavalt lihtsaks, et kirjutaja ostmine tõsiselt kaalumisele võtta.
Kui aasta tagasi tundus see olevat sobilik arhiveerimiseks, siis seitsmekümnekroonise tooriku hinna puhul olen ma nõus laserplaati põletama ka lihtsalt juhul, kui on vaja kaasa võtta mitme flopi jagu infot.
Loomulikult oleks näiteks magnetoptiline ketas sellisel puhul mõistlikum, aga kahjuks pole seda sugugi igal pool võimalik lugeda, samas kui ilma laserplaadilugejata kontorit ei kujuta nagu ettegi -- ning mitte veel täis laserplaadile saab juurde kirjutada, kui oled alguses õige formaadi valinud.
Ära jääb oht, et flopi ei loe ning nende formaatimise ja kopeerimise vaev kompenseerib igati laserplaadi eest makstava kõrgema hinna.