• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    CD-põletamine on nüüd moes

    Aasta tagasi maksis laserplaadikirjutaja minimaalselt 13 tuhat krooni ja seostus ohtliku spordialaga -- kunagi ei võinud ette teada, kas kirjutamine õnnestub või mitte. Ausalt öeldes põen siiani kartust, et CD-põletamine vajab äärmiselt heas töökorras arvutit ja siidkinnastes operaatorit. Nimelt tahab CD-kirjutaja tööks pidevat andmevoogu ja mõni aeg tagasi piisas veidi hiirega vehkimisest, et järjekordse CD-tooriku võiks korstnasse kirjutada.
    Nüüd on aga seadmetel piisavalt puhvermälu ja programmid on õppinud endale arvutiressursse eraldama, nii et tasapisi võib hakata loobuma harjumusest enne põletamist värske Windows installeerida, screensaver ja muud omaette tegutsevad koodijupid ära keelata ja arvuti ainult üheks ülesandeks eraldada. Loomulikult läheb ikkagi vaja üsna heas korras arvutit, sest selline väsinud Win95, mis vahetevahel pikaks ajaks ketta uurimisse süveneb, saaks kindlasti saatuslikuks.
    Tundub, et ainus laialt müüdav CD-kirjutaja on hetkel HP SureStore 6020, mis sisemisena maksab ca 7000 ja välimisena 9000 krooni.
    Nimeka firma CD-tooriku saab kätte 100 ja «samas tehases tehtu» 70 krooniga -- tõsi, viimased kipuvad olema ilma kaitsva värvikihita ja mina natuke pelgan neid, kuigi on olemas teooria, et võimalikult vähe kaunistatud laserplaat on kiiretes, üle 8x seadmetes äärmiselt hea lahendus, sest värvikihi ebaühtlane paigutus paneb ketta suurtel kiirustel vibreerima.
    Igal juhul on CD-põletamine jõudnud igamehe-hinnaklassi ja muutunud piisavalt lihtsaks, et kirjutaja ostmine tõsiselt kaalumisele võtta.
    Kui aasta tagasi tundus see olevat sobilik arhiveerimiseks, siis seitsmekümnekroonise tooriku hinna puhul olen ma nõus laserplaati põletama ka lihtsalt juhul, kui on vaja kaasa võtta mitme flopi jagu infot.
    Loomulikult oleks näiteks magnetoptiline ketas sellisel puhul mõistlikum, aga kahjuks pole seda sugugi igal pool võimalik lugeda, samas kui ilma laserplaadilugejata kontorit ei kujuta nagu ettegi -- ning mitte veel täis laserplaadile saab juurde kirjutada, kui oled alguses õige formaadi valinud.
    Ära jääb oht, et flopi ei loe ning nende formaatimise ja kopeerimise vaev kompenseerib igati laserplaadi eest makstava kõrgema hinna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.