27. august 1997
Jaga lugu:

Euroopa ühisraha lõhestab Põhjala

Skandinaavia riikide majandused on omavahel väga tihedalt seotud, sarnanedes nii toodangu kui peamiste eksporditurgude osas. Vahetuskurss on võimas vahend, mis ühe ööga võib muuta riigi ning tema naabrite ja konkurentide väljavaateid.

Taani on otsustanud EMUst välja jääda, kuid on Euroopa Liidu liige ning Taani kroon seotakse Euroopa valuutavahetuskursi mehhanismi ERMi kaudu euroga. Rahapoliitika eesmärk on lubada kroonil kõikuda euro suhtes +/- 15 protsenti.

Norra jääb väljapoole nii Euroopa Liidust kui EMUst ega pea lähemas tulevikus mingeid liitumisplaane. Rahapoliitika eesmärk on krooni stabiilse kursi hoidmine ECU indeksi suhtes.

Rootsi on Euroopa Liidu liige, kuid jääb välja nii ERMist kui EMUst. Rahapoliitikal on selge eesmärk inflatsiooni osas.

Soome on nii ELi kui ERMi liige ning kavatseb EMUga ühineda selle käivitumisel 1999. a. Rahapoliitika suunamine läheb üle Euroopa keskpangale, mille eesmärk on hindade stabiilsus. Marga asemel tuleb käibele euro.

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt ning euro vahetab Euroopa ankurvaluuta kohal välja Saksa marga, ei pruugi Põhjala lõhenemine kätkeda kuigi suuri probleeme. Ümberringi on piisavalt riike, mis hoolimata erinevatest taotlustest rahapoliitika alal on rahulikult koos eksisteerinud. Üks näide sellest on USA ja Kanada. Kui euro kujuneb oodatust nõrgemaks, on tagajärg sama.

Probleem tekib siis, kui euro on arvatust tugevam. Sellisel juhul pole raske ette kujutada olukorda, kus Soome metsandusfirmadel tekivad raskused odavama Rootsi krooniga konkureerimisel.

Sellises olukorras on tõenäoline, et ELis ägeneb nõudmine kaasata EMUst välja jäävad riigid tihedamalt monetaarpoliitika alasesse koostöösse. Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ning ülejäänud ELi riikide ettevõtted ei kavatse käed rüpes pealt vaadata, kuidas Rootsi konkurendid nõrgenenud krooni abil oma läbimüüki nende arvel suurendavad. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum