Õunauputus langetab hindu

Artikkel

- Uudised
- 27. august 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õunauputus langetab hindu
«Õunte kokkuostjad ja ümbertöötlejad sellele mängivadki,» räägib Tartumaal asuva Vasula aiandusühistu esimees Priit Karp. «Kuna saak on hea, saab hinda alla kiskuda.»
Nii näiteks küsib Tartu endine konservitehas, praegune AS Salvest mahlaõuna kilo eest 80 senti. «Pigem las mädaneb,» rehmab Karp. Tema hinnangul pakkus ka suurim õunte ümbertöötleja Eestis AS Põltsamaa Felix suvel, lepingute sõlmimise aegu mahlaõuna kilo eest liiga vähe -- 1.10. «Kaup jäi katki, sest plaanisime poolteist krooni saada,» lisab Karp. «Lauaõunu müüme turul. Kauplused Eesti õuna eriti ei taha.»
Salvesti ostudirektor Vambola Alt peab nende pakutud hinda õunatoojale minimaalseks. «Kaugemalt kui sada kilomeetrit ei tasu tonni õunu tuua,» möönab Alt. Eesti suurima õunaaia, Tartumaal asuva ASi Rõngu Aed juhatuse esimees Hillar Hänilane teab rääkida ringi liikuvatest kokkuostjatest, kes maksavad mittekvaliteetse ehk mahlaõuna kilo eest kõigest 50 senti. Väino Eskla sõnul ulatub mahlaõuna omahind veidi üle krooni.
Raplamaa firma ASi Valtu-Viva müügijuhi Anne Ojasalu sõnul müüvad nad suurema osa õuntest veinitehasele AS Valtu, kes on lubanud tööstusõuna kilo eest maksta umbes krooni.
ASi Põltsamaa Felix eksportvarustuse ja logistika osakonna juhataja Leo Dapon ütleb, et tänavu kavatsevad nad ümber töödelda kuni 6000 tonni õunu. Kuna eelmisel aastal õunu ei jätkunud, siis sõlmis Põltsamaa Felix tänavu suuremate õunakasvatajatega nagu Rõngu Aed, Lahmuse Aed ja Polli aiandusinstituut tarnelepingud. «Püüdleme selle poole, et oleksime toorainega stabiilselt varustatud,» põhjendab Dapon.
Põltsamaa Felix teeb õuntest mahlakontsentraati, millest osa tarbib ise -- toodab tetrapakendis mahlajooki -- ja ülejäänu ekspordib Lääne-Euroopasse. Daponi sõnul hinnatakse Lääne-Euroopas meie õuntest valmistatud kontsentraati. «Võrreldes Lõuna-Euroopa magedate õuntega on Eesti õun tunduvalt hapum,» iseloomustab Dapon.
Hillar Hänilase sõnul plaanivad nad tänavu müüa kuni 700 tonni mahlaõunu ja panna hoidlatesse vähemalt 300 tonni lauaõunu. Kvaliteetse lauaõuna kasvatamine, mille eest võib aastavahetusel küsida kuni 8 krooni kilost, on õunakasvatajale rentaabel. «Et saada käibevahendeid 300 tonni lauaõuna kasvatamiseks ja säilitamiseks, tuleb kasvatada 600 tonni mahlaõunu,» arvutab Hänilane.
Hänilane räägib, et nemad pritsivad õunapuid kaks-kolm korda aastas. «Ei mingeid säilitusaineid,» kinnitab Hänilane. «Kõige õigem säilitusaine on õunad enne hoidlasse viimist õigesti maha jahutada. «Poolas kolleegidel külas käies sain teada, et seal pritsitakse õunapuid ja õunu kõikvõimalike taimekaitsevahendite ja säilitusainetega kuni 15 korda.»
Mega Viljade ASi müügijuht Olev Peters möönab, et õunauputus võib nende käivet mõjutada. «Tallinnas vähem, mujal rohkem,» prognoosib Peters ja lisab, et importõuna hooaeg algab tegelikult alles sügisel.
Tema sõnul pärinevad mitmed hästi ostetavad importõunasordid mulluaastasest saagist. «Eesti õunakasvatajad ei suuda pakkuda oma kaupa pakendis,» nendib Peters.
Hetkel kuum