Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas on korraldatud ettevõttesisene aruandlus?
- Kindlustuses on aruandluseks kindlustusinspektsiooni poolt kinnitatud vorm, mis on ühtne kõigile kindlustusseltsidele. Arvestame ka raamatupidamisseadust ja kindlustusseadust. Nende 3 normdokumendi järgi vaatavad ka audiitorid, kas meil on kõik vastavuses. Lisaks hakkab sisse imbuma ka euronormatiive, millega kindlustusinspektsioon oma nõudeid esitades on viimastel aegadel rohkem arvestanud.
Sisemises aruandluses oleme küllaltki avatud. Meil pole nii, et aru antakse ainult kuskile tippu, kes oma järeldusi teeb ja otsuseid vastu võtab. Informatsiooni diferentseerimist ei pea me vajalikuks, seda enam, et oleme teel avatud aktsiaseltsi poole ehk börsinõuetega vastavusse viimiseks. Seega on mõttetu üht või teist informatsiooni salata, iseasi on meie strateegilised plaanid.
- Sisearuandlus on arengu seisukohalt väga tähtis, seda ei saa mingil juhul eirata. Kõik toimingud, mis ettevõttes toimuvad, peaksid alati olema fikseeritud. Materjalide, toodangu ja kauba liikumisega, ükskõik, kas ta läheb kõrvaltuppa või kaugemale, peaks kaasnema paber.
Aruandlus on protsess, mis pidevalt areneb. Meil kasvab käibemaht igal aastal oluliselt ja seoses sellega peab ka aruandlust muutma ja täiustama. Aruandlus peab olema loomulikult lihtne, aga mitte ka liiga lihtne -- ta peaks probleemid lahendama.
Abi saamiseks pöördusime Tartu ülikooli spetsialistide poole, kes tulevad meile õppusi läbi viima, et asja veelgi parandada. See õppus ei puuduta ainult aruandlust, vaid kogu analüüsi ja sisemist raamatupidamist.
- Oleme aruandluse viinud miinimumini, suuri paberivoogusid meie majas ei liigu. Enamik inimesi peaks arvutivõrgust vajaliku kätte saama. Samas on liikumas ka pabereid, kust saavad üldistatud kujul infot need, kes mingil põhjusel arvutivõrku ei pääse või kellel on paberit mugavam kasutada.
On selliseid positsioone, mida jälgime iga päev: kuidas läheb tootmine, müük ja kas seal on vaja midagi ette võtta. Teisi aruandeid teeme mingi perioodi tagant -- nii harva kui võimalik ja samas nii tihti kui vaja.
Praegune süsteem valmis nõukogude ajal, praegu teeme seda ümber. Näiteks pole telefonimüüjatel piisavat infot, millised on hetkel mingi kauba nimetuse osas laojäägid. Samuti ei tööta kõik programmid omavahel süsteemis ja osa andmeid tuleb käsitsi ümber trükkida.