Taasriigistatakse metsaäri

Eesti kohal ripub taasriigis-tamise vari. Keskkonnaminister Villu Reiljan surub jõuga läbi riigimetsas ülestöötatud metsamaterjalide müügi korra eelnõu, mis võib tänaselgi valitsuse istungil erakorralise punktina päevakorda tulla.

Määruse vastuvõtmisega astuks Eesti valitsus Äripäeva arvates tugevasti kõrvale turumajanduse suunalt. Selle asemel, et tagada võrdseid võimalusi eraettevõtlusel põhinevale puiduärile, tahetakse asuda suurendama riigi mõju metsamajanduses. Lisaks on eelnõusse sisse programmeeritud võimalused korruptsiooniks.

Mainitud eelnõu on ette valmistanud metsaamet ning selle tingis metsaseadus, kus on sätestatud, et riigimetsas kasvava metsa ja metsamaterjali müügi hind, kord ja tingimused määratakse kindlaks valitsuse kehtestatud korras.

Mullu raiuti Eestis umbes neli miljonit tihumeetrit metsa, millest 2,7 miljonit tihumeetrit ehk kaks kolmandikku moodustas raie riigimetsamaal. Seni on riigimetsas olevat puitu müüdud peamiselt avalikul enampakkumisel ja kasvava metsana.

Puiduäris liikuv raha ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse ja loomulikult on kõrgetel metsaametnikel tekkinud küsimus, kuidas riigimetsast saadavaid miljoneid oma huvides otseselt või kaudselt kõige paremini käsutada.

Selle asemel, et mõelda metsade kiiremale erastamisele, jättes endale õiguse teostada järelevalvet ning seada erastatavate metsade majandamiseks vajaduse korral tingimusi, tahetakse hoopis enam osaleda otseses puiduäris. Parim viis selleks on eelnõu autorite arvates kasutada ära asjaolu, et ligi pool metsmaast on endiselt riigi omanduses. Sisse tahetakse seada võimalus metsamaterjali müüki turuväliselt suunama hakata. Eelnõu kohaselt on seni enim kasutusel oleva läbipaistva müügiviisi -- avaliku enam- või vähempakkumise -- kõrval välja pakutud, et puit müüakse (konfidentsiaalsetel) eelläbirääkimistega pakkumistel või kokkuleppehinnaga.

Nendes variantides peitu-vatele korruptsioonivõimalustele on mitu korda tähelepanu juhtinud nii kaubandus- ja tööstuskoja kui metsatööstuse liidu esindajad. Ettevõtjate arvates jõuab määruse jõustudes taas kätte aeg, mil tuleb, müts peos, ametnike jutul käima hakata. Äripäev nõustub väitega, et sellises olukorras võib tekkida kiusatus ametnikke meeleheaga mõjutada.

Ei ole raske ette kujutada, milline tagajärg võib sellisel määrusel olla välismaailmale, sest suur osa Eesti metsatööstusest on seotud välisinvesteeringutega.

Asja teine pool peitub maa-poliitikute ja Koonderakonna võimuvõitluses. Kõnealust eelnõu on koguni nimetatud proovikiviks, mis näitaks Villu Reiljani taga olevate poliitiliste jõudude mõjuvõimu suurust. Endine peaminister Tiit Vähi suutis maapoliitikute pressile vastu seista ja seni on seda suutnud ka Mart Siimann.

Maapoliitikutele on uue müügikorra sellisel kujul vastuvõtmine eluliselt vajalik. See lubaks näiteks Eesti puidutööstuse toetamise sildi all teha kokkuleppehinnaga soodustusi ettevõtjatele, kes oleksid nõus edaspidi nende valimisvõitlust rahastama. Samal eesmärgil pole välistatud ka metsakapitali kasutamine, kuhu riigimetsa müügist saadav raha laekub. Korralagedusele metsakapitali raamatupidamises on riigikontroll korduvalt tähelepanu juhtinud.

Toimetus leiab, et riigimetsa müük peaks jätkuma avalike enampakkumistena. Valitsus võiks riigile suurema tüki kahmamise asemel metsakapitali majapidamise läbipaistvamaks ja rahakasutamise otstarbekamaks muuta.