Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahapesu
Eesti Panga esitatud süüdistused Innovatsioonipanga vastu tähendavad tegelikult esimest avalikku süüdistust rahapesus, ehkki keegi pole seda sõna kahe panga vahelises vaidluses veel suhu võtnud. Keskpank kasutab väljendeid «ei vasta usaldusnormatiividele», «pole suutnud tõestada oma ärialast reputatsiooni», «omanik pole identifitseeritav», «panga suurosanik ei saa olla läbipaistmatu».
Rahapesuna käsitletakse krediidiasutuste seaduse järgi kuritegelikul teel omandatud raha paigutamist legaalsesse äritegevusse või investeeringutesse. Tundub, et just selle tõestamisega pole keskpank seni toime tulnud ning et sellest saabki kaalukeel peatselt algavates kohtuprotsessides, kus nähtavasti hoidutakse sõna «rahapesu» kasutamisest.
Sama seadus annab pangainspektsioonile õiguse nõuda teavet panga aktsionäriks olevatelt isikutelt, mida ta ongi teinud, nõudes Innovatsioonipanga suurosanikult, Mani saarel registreeritud offshore-firmalt Eurocapital Group Ltd viimase viie aasta auditeeritud bilansse. Samas pole kuskil öeldud, kui kaugele ehk milliste detailideni võib selle informatsiooni nõudmisega minna. Ilmselt saab sellestki kohtuprotsessi üks kaalukeeli.
Kõrvalt vaadates võib tõesti jääda mulje, et Eurocapital Groupil on kuskil anekdootidest tuttav dollaripakke täis tumba, kust vajadusel miljoneid ammutatakse. Tänase seisuga on sel viisil Innovatsioonipanka toodud üle 55 miljoni krooni. Samas võib hästi ette kujutada, mis saab siis, kui panga suurosanik suudab tõestada oma raha legaalsust. Kui Sotsiaalpangalt ostetud Koidu filiaal andis Eurocapital Groupi peadirektorile Alex Geninile alust esitada USAs Texase osariigis kohtule 203 miljoni kroonine kahjunõue Eesti Panga ja tema presidendi Vahur Krafti vastu, siis ühe kommertspanga põhjalaskmise kahjunõue keskpanga vastu ulatub ilmselt vähemalt miljardi kroonini.