• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätis erastamisel tõrked

    Alanud sügisest pidi saama Läti suurerastamiste sügis, kus esikohal olid riiklik energiakontsern Latvenergo, Ventspils Nafta ja Läti Merelaevandus.
    Nende kolme suurettevõtte börsil noteerimine oleks Riia börsi väärtust suurendanud enam kui miljardi dollari võrra. Nüüd on majandusminister erastamise edasi lükanud.
    Energiaettevõtet Latvenergo, mille strateegiliseks investoriks pidi 25 protsendiga saama Rootsi Vattenfall, koormab vana võlg, mis koos viivistega on kasvanud 53 miljoni latini.
    Riigiettevõte Läti Merelaevandus, mis 1993. a ostis Latvenergo eest Venemaalt maagaasi, on energiaettevõtte kohtusse kaevanud.
    Kui kohus peaks otsustama, et Latvenergo peab võla ära maksma, tuleb energiaettevõttel tõsta elektri- ja soojatariife või taotleda võla lunastamist valitsuselt, mis viiks riigieelarve defitsiiti.
    Alternatiivina neile kahele poliitiliselt laetud lahendusele ähvardab Latvenergo mitmelt erastatud riigiettevõttelt sisse nõuda juba mahakantud võlad. Selliste ettevõtete hulgas on ka börsil noteeritud Riia laevaremonditehas ning Kaija kalakombinaat.
    Võlaprotsess varjutab mõnevõrra nn Liechtensteini afääri, kus Latvenergo maksis suvel 8 miljonit latti Liechtensteinis asuvale salapärasele offshore-firmale.
    Tehingut uurib politsei. Kahtlustatakse, et Liechtensteini ettevõtte taga on Läti poliitilise ja majanduseliidi esindajad.
    Samasugune tehing naftatranspordi firma Ventspils Nafta ja ühe teise Liechtensteini firma vahel peatati viimasel hetkel. Ka Ventspils Nafta erastamine on edasi lükatud.
    Mitteametlikel andmeil on oodata Läti erastamisagentuuri direktori Janis Naglise tagandamist, keda on teravalt kritiseerinud peaminister Guntars Krasts. Agentuuri direktori vahetus võib aga erastamist veelgi venitada, sest uus juht vajab sisseelamiseks aega. DI-B&B LATVENERGO ERASTAJAD EI LEIA ÜKSMEELT
    Aprillis kinnitatud Latvenergo erastamise põhialustes nähakse ette monopoolse energeetikaettevõtte reorganiseerimine valdusfirmaks, mille raames loodaks üks emaettevõte ja 17 tütarfirmat.
    Praegu on arutuse alla võetud teine skeem, mille kohaselt otseselt elektrienergiat tootvad ettevõtted ja energia jaotamisega tegelevad struktuurid erastatakse eraldi, kõrgepingevõrgud, mille kaudu elekter tarbijani jõuab, jääksid aga riigi kontrolli alla.
    Latvenergo erastamine on takerdunud, sest oodatakse valmivat ettevõtte auditit ja lahendust Läti Merelaevanduse 53 miljoni lati suuruse võlanõude asjus.
    Deutsche Bank ja audiitorfirma Deloitte & Touche on lubanud ettevõtte auditi esitada käesoleva aasta lõpus ning siis tehakse lõplik otsus Latvenergo erastamise skeemi kohta, teatas Läti erastamisagentuuri peadirektor Janis Naglis.
    Tõenäoliste suurinvestorite Preussen Elektra ja Vattenfall arvates tuleks kontsern kõigepealt erastada ja alles seejärel ümber struktureerida, kuid maailmapanga eksperdid pooldavad teist lähenemisviisi -- juba lahtistruktureeritud ettevõtte erastamist.
    Naglise arvates on Latvenergo valdusfirmana erastamise puuduseks asjaolu, et säilib ühtne ja üleriigiline energeetikamonopol ning Läti elektritootmine jääb konkurentsist puutumata. Samas looks selline erastamismeetod eeldused nn Balti ringi tekkeks, mis laiendaks energeetikaturgu ja annaks võimaluse eemalduda Venemaast, kelle elektriimpordist on Läti tänaseni sõltuv.
    Teine variant, monopoli osadeks jaotamine, tooks endaga kaasa hulga väikese ja kaheldava elujõuga energeetikaettevõtteid, kuid monopoolne seisund oleks murtud. Naglise sõnul on siiski juba praegu selge, et selle plaani järgi loodavad ettevõtted on liiga väikesed, kehtestamaks üleriigilisi ühtseid elektrienergia tariife.
    Deloitte & Touche koostatud 1996. aasta auditi kohaselt on Latvenergo põhikapital 92 miljonit latti (2,27 miljardit krooni) ja ettevõtte möödunud aasta käive 260 miljonit latti (6,3 miljardit krooni). ETA
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.