Sirje Rogova sõnul tuleb Eestis tervikuna sundlikvideerida 40 000 ettevõtet, millest umbes viis tuhat on seni tegutsevad ettevõtted. Kuna Rogova sõnul on põhjust arvata, et paljud ettevõtjad asutasid äriregistri jaoks nimeloovutusega uue firma, siis sotsiaalseid või ettevõtlusega seotud krahhe Rogova sõnul ei tohiks tekkida.

Tallinna linnakohtu registripiirkonna juhataja Jüri Mesipuu sõnul jäi Tallinna linnast ja sellega külgnevast viiest maakonnast esialgsetel andmetel äriregistrisse kandmata umbes tuhatkond varem tegutsenud ettevõtet. See on märksa väiksem arv, kui varem prognoositi, ja Sirje Rogova sõnul tuleks numbrisse esialgu ettevaatusega suhtuda.

Mesipuu sõnul oli ettevõtteregistris 1. augustil Tallinna registripiirkonnast 9102 tegutsevat ettevõtet ja alates juunist kuni 1. septembrini toodi ümberkujundamise avaldusi 7500. Järelikult jäi umbes 1600 ettevõtet ümber registreerimata, millest 500 ettevõtet võib olla Mesipuu sõnul n-ö arvele võtmata määruste tõttu, st nende dokumentides on vigu ja dokumendid on ettevõttele parandusteks tagasi saadetud.

Pidevalt on suurenenud uute äriühingute arv. Juunis esitati 483 kohta avaldus, juulis 607, augustis 713 ja septembri kümne päevaga on tulnud 419 avaldust, jätkas Mesipuu. See on kaks-kolm korda rohkem, kui äriregister prognoosis.

«Et viimase paari kolme kuu jooksul on sisse tulnud üle 50% nendest äriühingutest, mis lähevad ümberkujundamisele, siis tähendab see seda, et me ei jõua neid materjale korda teha seadusega ette nähtud aja jooksul,» tähendas Mesipuu.

«Kui tõesti midagi põlema läheb, siis põhjendatud taotluse korral vaatame paberid läbi kiirendatud korras,» lisas Mesipuu.