Maksudega defitsiidi kallal

Varasügisel Maarjamaad visiteerinud IMFi delegatsioon soovitas Eestil koostada järgmise aasta riigieelarve ülejäägiga, mis tasandaks suure väliskaubanduse defitsiidiga kaasnevaid ohte. Riik võttis kuulda ja väänas eelarveprojekti 400 miljonit maksukoormust juurde.

Äripäeva arvates on surmaohu maalimine suure väliskaubandusbilansi defitsiidi pärast mõnevõrra üle pingutatud. Sellise mõtteviisi kultiveerimine on vesi eelkõige nende veskile, kes propageerivad kaitsetolle, krooni devalveerimist ja valuutakomitee põhimõtetest loobumist.

Tõsi, Eesti kaubandusbilanss on kogu selle arvutamise aja olnud negatiivne ja viimase ajani on kaubandusbilansi defitsiit pidevalt kasvanud. Ent kes tõmbab piiri, kust väita, et defitsiit on liiga suur. Asi on probleemne, kui enamik defitsiidist koosneb sellest, mida sööme ja selga paneme. Kuna suur osa puudujäägist on tulnud masinatest ja seadmetest ei ole oht veel väga suur. Valdav osa neist kaupadest suunatakse tootmisse, uusi väärtusi looma.

Selle asemel, et arutleda, kas oleks õige kehtestada ühe DEMi kursiks näiteks 10 Eesti krooni või asuda kaubandusdefitsiidi tulekahju maksukoormuse tõstmisega kustutama, peaks riik hoopis investeeringute soodustamisele mõtlema. Tegema maksusoodustusi põhivarasse investeerimisel, et suudetaks rohkem eksportida. Looma soodsa investeerimiskeskkonna, mis võib algul küll suurendada kaubandusdefitsiiti, ent pikas perspektiivis seda vähendab.

Saar Polli aprillis-mais korraldatud uuringust selgub, et Eesti ettevõtete hulgas on suund ekspordi mahu suurenemisele. Osalenud ettevõtetest üle 60% ennustas ekspordi mahu suurenemist nii sel kui ka järgmisel aastal.

Import on kasvanud küll ekspordist kiiremini, ent kasvutempode vahe väheneb. Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reimann prognoosis juunis, et hiljemalt aasta pärast hakkab Eesti kaubandusdefitsiit tunduvalt vähenema. Seni on vähenemise taga vaid hulk edukaid ettevõtteid, kel Eesti turg kitsaks jäänud. Saar Polli uuringust selgus ka, et enamik ettevõtteid leidis ekspordi arendamiseks võimalusi riigi abita, tänu isiklikele kontaktidele.

Riik saab eksporti soodustada tõhusama vabakaubanduslepingute sõlmimisega, kontrollides nende toimimist. Eelkõige arenguriikidega, nagu T?ehhi, Ungari ja Poola, kus meie eksportööridel on vähe kontakte. Küsitluse andmeil ootavad ettevõtjad enim lepinguid Venemaa ja Valgevenega.

Jutte valuutakomitee süstee-mist loobumisest ja krooni devalveerimisest ei tohiks tõsiselt võtta. Devalveerimine võib algul küll mõjuda eksporti soodustavalt, aga peab arvestama ka seda, et paljud ettevõtted, kes toodangut ekspordivad, impordivad samas seadmeid. Seega ei anna devalveerimine loodetavat kasu, vaid mõjub kogu majandusele negatiivselt: raha paisatakse valuutasse, inflatsioon suureneb jne.

Maksukoormuse tõstmise asemel tuleb vähendada riigivalitsemiskulusid. Viimased lubati külmutada, ent eelarveprojekt näitab 11% kasvu. Külmutamisest on asi kaugel, pigem on tegu jahutamisega.

Eelarve ülejääk on maksude tõstmise taustal puhas potjomkinlus. Riigi rida on luua tingimusi, pakkuda investeerimisvõimalusi. Investeeritud raha hakkab ennast kindlasti tagasi tootma, riigi ekspordipotentsiaal tugevneb ja väliskaubandusdefitsiit väheneb.