• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksudega defitsiidi kallal

    Varasügisel Maarjamaad visiteerinud IMFi delegatsioon soovitas Eestil koostada järgmise aasta riigieelarve ülejäägiga, mis tasandaks suure väliskaubanduse defitsiidiga kaasnevaid ohte. Riik võttis kuulda ja väänas eelarveprojekti 400 miljonit maksukoormust juurde.
    Äripäeva arvates on surmaohu maalimine suure väliskaubandusbilansi defitsiidi pärast mõnevõrra üle pingutatud. Sellise mõtteviisi kultiveerimine on vesi eelkõige nende veskile, kes propageerivad kaitsetolle, krooni devalveerimist ja valuutakomitee põhimõtetest loobumist.
    Tõsi, Eesti kaubandusbilanss on kogu selle arvutamise aja olnud negatiivne ja viimase ajani on kaubandusbilansi defitsiit pidevalt kasvanud. Ent kes tõmbab piiri, kust väita, et defitsiit on liiga suur. Asi on probleemne, kui enamik defitsiidist koosneb sellest, mida sööme ja selga paneme. Kuna suur osa puudujäägist on tulnud masinatest ja seadmetest ei ole oht veel väga suur. Valdav osa neist kaupadest suunatakse tootmisse, uusi väärtusi looma.
    Selle asemel, et arutleda, kas oleks õige kehtestada ühe DEMi kursiks näiteks 10 Eesti krooni või asuda kaubandusdefitsiidi tulekahju maksukoormuse tõstmisega kustutama, peaks riik hoopis investeeringute soodustamisele mõtlema. Tegema maksusoodustusi põhivarasse investeerimisel, et suudetaks rohkem eksportida. Looma soodsa investeerimiskeskkonna, mis võib algul küll suurendada kaubandusdefitsiiti, ent pikas perspektiivis seda vähendab.
    Saar Polli aprillis-mais korraldatud uuringust selgub, et Eesti ettevõtete hulgas on suund ekspordi mahu suurenemisele. Osalenud ettevõtetest üle 60% ennustas ekspordi mahu suurenemist nii sel kui ka järgmisel aastal.
    Import on kasvanud küll ekspordist kiiremini, ent kasvutempode vahe väheneb. Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reimann prognoosis juunis, et hiljemalt aasta pärast hakkab Eesti kaubandusdefitsiit tunduvalt vähenema. Seni on vähenemise taga vaid hulk edukaid ettevõtteid, kel Eesti turg kitsaks jäänud. Saar Polli uuringust selgus ka, et enamik ettevõtteid leidis ekspordi arendamiseks võimalusi riigi abita, tänu isiklikele kontaktidele.
    Riik saab eksporti soodustada tõhusama vabakaubanduslepingute sõlmimisega, kontrollides nende toimimist. Eelkõige arenguriikidega, nagu T?ehhi, Ungari ja Poola, kus meie eksportööridel on vähe kontakte. Küsitluse andmeil ootavad ettevõtjad enim lepinguid Venemaa ja Valgevenega.
    Jutte valuutakomitee süstee-mist loobumisest ja krooni devalveerimisest ei tohiks tõsiselt võtta. Devalveerimine võib algul küll mõjuda eksporti soodustavalt, aga peab arvestama ka seda, et paljud ettevõtted, kes toodangut ekspordivad, impordivad samas seadmeid. Seega ei anna devalveerimine loodetavat kasu, vaid mõjub kogu majandusele negatiivselt: raha paisatakse valuutasse, inflatsioon suureneb jne.
    Maksukoormuse tõstmise asemel tuleb vähendada riigivalitsemiskulusid. Viimased lubati külmutada, ent eelarveprojekt näitab 11% kasvu. Külmutamisest on asi kaugel, pigem on tegu jahutamisega.
    Eelarve ülejääk on maksude tõstmise taustal puhas potjomkinlus. Riigi rida on luua tingimusi, pakkuda investeerimisvõimalusi. Investeeritud raha hakkab ennast kindlasti tagasi tootma, riigi ekspordipotentsiaal tugevneb ja väliskaubandusdefitsiit väheneb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.