28. september 1997
Jaga lugu:

Börs on metsistumas

Tallinna börsijooks on saa- nud sisse hea tempo, kuid hoo jätkumiseks ei piisa sellest, et võistlusesse aina rohkem rahvast lisandub. Palju olulisemaks on muutunud asjaolu, et jooksurada oleks piisavalt valgustatud ning kõigil osalejail nimi ja nägu.

Äripäev on veendunud, et oleme jõudnud väärtpaberibörsil punkti, kus tuleb teha otsustav valik. Ühel pool on võimalus muuta börsil kaubeldavate ettevõtete ja nende aktsiate ostjate-müüjate taust võimalikult avalikuks ja panna paika siseinfo kasutamist ja käsutamist käsitlevad mängureeglid. Teisel pool on ettepanek lõpetada igasugune reguleerimine ja insaiderluse ümber keerutamine, jättes nõnda börsimängud vaid äärmiselt informeeritud või äärmiselt riskialtidele rahapööritajatele.

Esimene tee võib luua Tallinnas atraktiivse, kõigile võrdselt avatud, läbipaistva väärtpaberibörsi, mis on vähemalt Ida-Euroopa turvalisim. Nii ei saaks siin korduda näiteks T?ehhi börsi saatus, mis on end kõrgete valitsusametnike salatehingute tõttu põhjalikult kompromiteerinud.

Teine tee on metsik aktsiajaht ning see muudab kohaliku börsi väga esoteeriliseks. Siseinfot omamata pole kellelgi mõtet sinna nina toppida, sest siis saad igal juhul «lüpsta». Eesti populaarseimaks ametiks muutub inside-konsultant ja nõutavaimaks teenuseks siseinfo pakkumine. Aktsiamängud on jõukohased valitud seltskonnale, kuhu kuulujad omavahel vastastikku nahka üle kõrvade tõmbavad. Üldsuse jaoks läheb börs paraku lihtsalt hingusele.

Äripäeva arvates ei saa siinjuures olla kaksipidi mõtlemist. Valida tuleb avalikkusele toetuv tee. Üllatav, et seda seni tehtud pole. Vastupidi -- Eestis nähakse aktsiate omamises millegipärast midagi häbiväärset, mida peab kõigiti varjama. Samas on kindel, et õige aktsionäri hõlma ei hakka keegi.

Teine on lugu siis, kui tõepoolest on, mida salajas hoida. Praeguste reguleerimata mängureeglite korral on usutavasti sagedased börsitehingud, mis võivad olla juriidiliselt korrektsed, ent avalikuks tulles sunnivad tegijat silmi maha lööma. St eksisteerib eetiline piir, millest ollakse teadlik, ent millest raha nimel võib üle astuda.

Tallinna väärtpaberibörsil on siseinfo lekkega seostatud kümmekonda aktsiahinna ootamatut muutumist. Neist nelja-viit on väärtpaberiinspektsioon püüdnud ka uurida, kuid seni asjatult. Inspektsiooni endine juht Vahur Lokk viitas mõni aeg tagasi maaklerite arvamusele, et järelevalve näeb tegelikult vaid sisetehingute veepealset osa. «Ülejäänu on peidetud offshore-firmade ja variisikute taha,» kirjutab Lokk. Seega ei kujuta maksuvabad firmad aktsiatega kauplemisel endast mitte võimalust seaduslike vahenditega maksukoormust optimeerida, enim kasutatakse neid anonüümsuse saavutamiseks.

Iga offshore'itaga on konkreetne isik või isikute ring, kelle väljaselgitamine oleks suur samm avatuse ja börsiettevõtete tegelike omanike selgumise suunas, mis vähendaks ka võimalusi siseinfo arvel teenida. Lihtsaim oleks see keskdepositooriumil, kes nõuaks juriidilise isiku väärtpaberikonto avamisel andmeid firma omanike kohta ning looks andmebaasi, mida on hõlbus kahtlaste tehingute korral analüüsida. Selleks vajalike seadusandlike sammudega on kiire.

Kui need turukaitsemeetmed peaksidki algul kaasa tooma, et osa raha jääb Tallinna börsile tulemata, olulist langust see endaga kaasa ei too. Pikemas perspektiivis ja börsi mainele mõeldes aga pole teist valikut.

Jaga lugu:
Hetkel kuum