28 september 1997

Ühispank loob Peterburis panga

Hanschmidt prognoosib bilansimahuks esimesel aastal kuni miljard krooni

Ühispanga president Ain Hanschmidt ütles, et loodav pank hakkab kandma nime Venemaa Ühispank ja selle aktsiakapital on 160 miljonit krooni. Ühe aktsia nominaalväärtus on 80 krooni.

Venemaa Ühispanga juhatuse esimeheks saab praegu Peterburis tegutseva Ühispanga liisingufirma Venemaa Ühisliising tegevdirektor Andrei Haponen.

Panga avamiseks vajaminevad litsentsid loodab Ühispank kätte saada kahe kuuga.

«Kuna meie sidemed Venemaaga on kõige paremad, läheme esimesena Venemaale,» kommenteeris Ain Hanschmidt välisturgudest Venemaa väljavalimist.

Äriplaani kohaselt peaks loodava panga bilansimaht kasvama järgmise aasta lõpuks kuni miljardi kroonini. Ühispanga miinimumprogramm näeb pangale ette 600 miljoni krooni suurust bilansimahtu 1999. aasta alguseks.

Tulevikus kavatseb Ühispank avada Venemaa Ühispanga filiaali ka Moskvas.

Venemaal panga avamise otsuse tingisid Ain Hanschmidti sõnul ka klientide nõuded ja transiitkaubanduse areng.

Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga kasvab transiitkaubandus Eesti kaudu vähemalt kolm korda ja senise Helsingi--Kesk-Euroopa transiidikoridori kõrvale peaks tekkima ka Tallinna--Peterburi koridor, rääkis Hanschmidt. «Sellisel juhul on pangal kasulik olla koridori mõlemas otsas, sest transiitkaubanduses on väga suured käibed ja suured mahud,» lisas ta.

Hanschmidti sõnul kavatses Ühispank osta alguses Venemaal ära mõne väiksema panga, kuid äriplaani koostamisel ilmnes, et Ühispank on võimeline looma panga Venemaal ka ise täiesti nullist, vältides Eestis tehtud vigu.

Tulevikus kavatseb Ühispank kaasata panga omanikeringi ka Venemaa kohalikke investoreid ja sealseid ärimehi. Hanschmidt lisas, et ta ei välista ka mõne Venemaa panga ülesostmist.

Venemaa Ühispank hakkab tegelema jaepangandusega, järgides Eesti Ühispanga strateegiat, kuid Hanschmidti kinnitusel spetsialiseerutakse Venemaal kindlatele klientidele. «Nii laialt kui Eestis me Venemaal ette ei võta,» väitis panga president.

Kuna enamik Venemaa panku veel kohaliku tööstuse krediteerimisega ei tegele, on panga tulevase juhi Andrei Haponeni sõnul praegu soodne hetk sellist teenust Venemaal pakkuda. «Kui Venemaa väärtpaberituru tootlus langeb ja kohalikud pangad hakkavad majandusse investeerima, on meil oma väikese kapitaliga raske turule tulla,» lisas ta.

Venemaa kommertspankade pakutavad laenuintressid jäävad praegu vahemikku 18--22 protsenti. Ain Hanschmidti kinnitusel on Ühispank valmis pakkuma Vene klientidele laenu 15--18protsendilise intressiga.

Andrei Haponeni sõnul tahab Venemaa Ühispank saada laenutuludena 50--60 protsenti oma tuludest. Pank kavatseb hakata tegutsema ka Venemaa väärtpaberiturul ja finantstuludeks on prognoositud 30 protsenti panga tuludest.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus sõnas, et panga loomine Venemaale on suhteliselt riskantne ettevõtmine.

Tema kinnitusel on Hansapangas tunnetatud, et kui liiga suur osa panga aktivatest on seotud Venemaaga, siis hakatakse panka vaatama kui Venemaa panka.

Üldiselt peetakse Venemaale antud laenusid kõrgendatud riskiga laenudeks ja juba 10--20 protsendi panga aktivate paigutamist Venemaale hinnatakse suureks riskiks, lisas Lõhmus.

Venemaa Ühispanga bilansimahu prognoosi kommenteeris Lõhmus, et see on üsna julge plaan. «Venemaa enda pangad on suhteliselt väikesed ja ega põhjendamatult suurt kasvu ei ole põhjust loota,» lausus ta.

Hetkel kuum