Lühiuudised

Eesti Energia hakkas eile emiteerima 80 miljoni krooni eest kolmekuulisi võlakirju, et finantseerida Eesti elektrisüsteemi infrastruktuuriliste projektide ehitust.

«Võlakirjade intress on kolme kuu Talibor,» kommenteeris Ülo Kallas Hansapanga intressitoodete osakonnast.

Emissiooni korraldab Hansapanga ja Hoiupanga sündikaat. Eesti Energia sõlmis pankadega mandaadilepingu juba möödunud aastal.

Kallase sõnul alustab esmaspäeval 20 miljoni krooni suurust võlakirjaemissiooni ka Kunda Nordic Tsement.

8. oktoobril alustab 40 miljoni krooni suurust kolmekuulise tähtajaga võlakirjade emissiooni Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni munitsipaalettevõte (TVKME). BNS

Eesti sadamate kaudu toodi teises kvartalis sisse 0,7 mln tonni kaupa, millest 18 protsenti olid naftasaadused.

Statistikaameti teatel imporditi teises kvartalis 123 000 tonni naftasaadusi.

Kogu sadamaid läbinud kaubast moodustasid naftasaadused 2,7 miljonit tonni, millest väljaveetav transiit moodustas ligi 2,6 miljonit tonni.

Teises kvartalis veeti laevadega Eestist välja 1,5 miljonit tonni kaupa. Kõige suurema osa -- 42 protsenti -- ekspordist moodustas töötlemata puit 627 000 tonniga.

Vanarauda eksporditi 69 000, tsementi 44 000 ja konteinerkaupu 34 000 tonni ulatuses.

Kokku läbis tänavu teises kvartalis Eesti sadamaid 5,9 miljonit tonni kaupa. BNS

Eesti ettevõtted eelistavad liisingut kasutades kapitalirenti, mille lepinguid sõlmiti esimesel poolaastal 525,5 miljoni krooni väärtuses.

Ettevõtted sõlmisid kapitalirendi lepinguid 2,4 korda rohkem kui mullu esimesel poolaastal.

Liisingufirmad kulutasid tänavu kuue kuuga kasutusrendile andmiseks põhivara 145,3 miljoni krooni väärtuses, sellest teises kvartalis 50 miljonit krooni. BNS

Eestis on keskmiselt 30--40 eraisiku pankrotti aastas, millest viiakse lõpuni umbes kümmekond, ütles pankrotihaldur Tiina Mitt ajakirjale Luup.

Miti sõnul peab pankrotiavalduse alusnõude suurus juriidilise isiku puhul olema 10 000--100 000 krooni, füüsilise ehk üksikisiku puhul aitab 5000kroonisest võlast.

Nagu Miti praktika näitab, lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus. Suur osa füüsiliste isikute pankrotiasjadest just nii lõpeb. ETA

Valga staadioni ehtus jääb sel aastal lõpule viimata, sest staadioni jooksuradade paigaldaja AS Nordic Sport Eesti ei jõudnud tööd õigeaegselt lõpetada.

Valga linnavalitsuse ja Nordic Sport Eesti ASiga sõlmitud lepingu kohaselt pidi Nordic Sport Eesti AS töö lõpetama 15. septembriks. Linnavalitsus on raha õigeaegselt üle kandnud ja viimane makse oleks pidanud olema 1998. a 1. aprillil, ütles linnapea Uno Heinla ajalehele Valgamaalane. Läbirääkimiste käigus selgub, kui palju peab Nordic Sport Eesti AS maksma tööde hilinemise eest, ütles Heinla. ETA

Täna kogunev Eesti Panga nõukogu võib istungil arutada Innovatsioonipanga küsimust.

Eesti Panga infotalituse asejuhataja Kaja Kell ütles eile, et kuna Innovatsioonipanga puhul on tegu plaanivälise küsimusega, ei saa selle arutamist esialgu kinnitada ega ümber lükata.

Kella sõnul pole Innovatsioonipanga küsimus nõukogu töös välistatud, kuigi seda pole eelnevalt päevakorras. BNS

Eesti Ühispank korraldab oktoobris linnulihatootja AS Talleggi kinnise aktsiaemissiooni, eesmärgiga viia ettevõte börsile.

Kinnise emissiooni käigus emiteerib Tallegg 810 418 aktsiat alghinnaga 38 krooni.

Emissiooniga loodab Tallegg teenida 30 mln krooni, ütles ASi Tallegg juhatuse esimees Ants Käsper.

Aktsiate märkimisperiood kestab 13.--24. oktoobrini.

Pärast emissiooni on ASil Tallegg kokku neli miljonit aktsiat.

Käsperi sõnul taotleb Tallegg aasta lõpus aktsiate noteerimist Tallinna börsi lisanimekirjas.

Käsperi sõnul tingis aktsiate börsil noteerimise vajaduse firma kiire areng viimastel kuudel ning suur investeeringute vajadus. «Lähitulevikus vajab Tallegg investeeringuteks kuni 80 mln krooni,» ütles Käsper.

Talleggi kaheksa kuu netokäive oli 142 miljonit ja kasum 8,3 miljonit krooni. Selle aasta käibe- ja kasumiprognoos on vastavalt 200 ja 10 miljonit krooni. BNS

8. septembril oli põllumajandusettevõtteis koristatud 88% tera- ja kaunvilja kasvupinnast, mis on märgatavalt rohkem kui kahel eelmisel aastal.

1996. a 9. septembriks oli koristatud 67% ja 1995. a 11. septembriks 80%, teatas statistikaamet.

Toorvilja keskmine terasaak oli 2335 kg hektarilt, sealhulgas rukkil 2523, nisul 2676 ja odral 2185 kg hektarilt.

Talivilja oli põllumajandusettevõtetes külvatud 8704 hektarit, mis moodustab 34 protsenti 1997. aasta saagiks külvatud talivilja kasvupinnast. BNS

Mobiilsideoperaator Radiolinja Eesti AS GSM 256 leviala laienes eelmisel nädalal Kesk-Eestis Türile ja Suure-Jaanisse.

Radiolinja Eesti teatel püstitati uued tugijaamad ka Tallinnas, mistõttu paranes levi märkimisväärselt Pääskülas ja Siili piirkonnas.

Praegu elab Radiolinja GSM 256 levialal 80% Eesti elanikest. BNS

1998. aasta riigieelarve projekti kohaselt peaks riik tegema järgmisel aastal 2,959 miljardi krooni eest kulutusi Eesti regionaalse arengu tarbeks. Pool sellest summast ehk 1,545 mld krooni on kavas suunata investeeringuiks.

Eelarve 14,454 mld krooni suurusest üldmahust moodustavad regionaalarengulisel eesmärgil tehtavad kulutused üle viiendiku.

Valitsus on kuulutanud 1998. a tegevuse prioriteediks Eesti regionaalse arendamise. Regionaalarengulisel eesmärgil planeeritavad kulutused on esmakordselt ka eraldi eelarve real välja toodud. Sel aastal eraldab eelarve regionaalseks otstarbeks 2,528 miljardit krooni.

Ettevõtluse ja regionaalse arengu progammid peaksid tuleval aastal saama kokku riigieelarvest 70 mln krooni. Põllumajandust ja maaelu plaanitseb riik krediteerida 97 mln krooni eest ning põlluamajandust otse toetada 90 mln krooni eest. Maaelu laenude tagamise sihtasutust peaks riik toetama 12 mln krooniga. ETA

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) võrdlus enam kui 50 toidukauba hindade osas Tallinna ja Helsingi kauplustes näitab, et ka väga paljud Soome enda kaubad on Eestis odavamad.

Kõigist kaupadest on Tallinnas kallimad vaid mõni kohvisort, Valio jogurtid ja värske lõhe. Paljude kaupade osas on hinnavahe peaaegu kaks korda Tallinna kasuks. BNS

Ravimite hulgimüüja AS Pro Med teeb ettevalmistusena Tallinna börsile minekuks suunatud aktsiaemissiooni mahus kümme miljonit krooni.

AS Pro Med juhataja Vahur Nurm ütles, et praegune emissioon on kinnine, millele järgmise aasta esimesel poolel järgneb avalik emissioon ja taotlus aktsiate noteerimiseks Tallinna börsi lisanimekirjas.

Nurme sõnul on suunatud emissiooni korraldaja Hansa Investments. Tema sõnul ei ole veel teada, kes korraldab avaliku emissiooni.

Peale Pro Med Traningu ja Eesti Veterinaarvarustuse on Pro Medil tütarfirmad ka Lätis ja Leedus.

Pro Medi konsolideeritud kaheksa kuu puhaskasum oli 2,7 miljonit krooni.

Firma tänavune kasumiprognoos on 3,4 miljonit krooni. Aktsiakapitali suurus on 3 mln krooni. BNS

Elektrotehnikafirma ABB Eesti AS ja RE Eesti Raudtee kirjutasid alla lepingule Kohtla jaama keskjuhtimisega pöörmetele elektrisoojenduse ehitamiseks.

Lepingu suurus on 4,2 mln krooni, teatas ABB Eesti ASi tegevdirektor Bo Henriksson.

Raudteepöörmete elektrisoojenduse tehnilise lahenduse tegi ning seadmed tarnib Poola firma ABB Daimler-Benz Transportation Zwus. BNS

Kinnisvaralaenude firma Kinnisvara Ekspress avas eile Forekspanga majas oma Tartu kontori.

«Üks viiendik kõikidest Kinnisvara Ekspressi eluasemelaenudest on välja antud Tartus,» kinnitas Tartu kontori juhataja Tiina Tops. «Oma uue kontoriga loodame aidata paljusid uue kodu otsijaid.»

Kinnisvara Ekspress on septembris väljastanud eluasemelaenusid 8,7 miljoni krooni eest.

Oma esimese tegevuskuu vältel augustis väljastas firma laene kogumahus seitse miljonit krooni. BNS