Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Otstarbekuse otsinguil
Riik on puntras. Vara tal on, aga kus, mis ja kuipalju, ei tea. Ennegi novaatorlike ideedega silma paistnud majandusminister Jaak Leimann võttis riigi vara korrastamise otsustavalt ette.
Äripäev leiab, et plaan riigivara olukorrast asine ülevaade saada on iseenesest hea kavatsus. Lõpuks on käes aeg oma taskus korralik revisjon teha. Mingil määral näitab see riigi püüdu üle saada talle omasest halva peremehe staatusest.
Iseküsimus, kuivõrd ministrite komisjon suurest segadusest selge pildi saamise tagada suudab. Kui miski riigis lahti on, luuakse reeglina mingi komisjon. Tulemusi alati ei näe.
Suurt segadust riigi varaga on tõdenud korduvalt ka riigikontroll. 25 000 objektiga register oleks nagu olemas, aga tolku tast seni ei ole.
Korralik register eeldab, et see ainult ei annaks selge pildi, kui palju millist vara riigil on, vaid et seal kajastuksid reaalajas väikseimadki muudatused. Loodetavasti Leimanni kuri kiri ministritele ja maavanematele oma ebaselged varad üles otsida ja registrisse kanda kuigisuure sammu sinnapoole teeb. Mis edasi?
Väidetavasti hakkab komisjon seejärel hindama vara kasutamise otstarbekust. Arvestades riigiametnike (poliitikute) tihti esinevat seotust ettevõtete ja majandusringkondadega, ei julge alati objektiivseid otsuseid loota. Lugu paraneks, kui komisjon kord kvartalis annaks täpse ülevaate riigivara olukorrast, sellest, mis on varaga ette võetud ja mida järgmises kvartalis kavatsetakse ette võtta. Kasvõi pressikonverentside näol. Kui seda on palju tahta, võib juba juurelda komisjoni otstarbekuse üle.
Võib muidugi ka majandusministeeriumist kujundada riigivaraministeeriumi, kes organiseerib riigivaramesse ja müüb oksjonitel talle mittevajalikke objekte. Naljakas ja primitiivne, ent vähemalt Tallinnas oleks kolme aasta pärast hoopis teine pilt.
Riigil ei ole vaja üldse omada hooneid jms. Kurdetakse, et riigiametnikke on vähe, miks siis peab osa neist majandustegevusega koormama. Mida rohkem saaks müüdud, mida vähem on riigi käes vara, seda vähem kulutatakse selle ülalpidamisele ja korrashoiule. Riik ostaks kokkuhoitava ja maksudest laekuva raha eest teenuseid.
Alustame siis esmalt otstar-bekuse kindlakstegemisest. Jaak Leimann kutsus eilses Eesti Päevalehes üles kõiki, kes märkavad riigi vara ebaotstarbekat kasutamist, sellest talle või mõnele teisele komisjoni liikmele teada andma.
Riigi vara kasutamise otstarbekusest sadu artikleid kirjutanud Äripäev teeb otsa lahti: üliodavalt välja renditud pinnad riigikontrolli majas, luksuslikult remonditud ministeeriumihooned, Olümpia hotelli fassaadi renoveerimine, arusaamatult strateegiliseks kuulutatud TOP, Tallinna lennujaam.
Toimetus ühineb majandus-ministri üleskutsega. Kõik, kel riigivara ebaotstarbeka kasutamise kohta tähelepanekuid on, saavad need komisjoni liikmetele saata e-posti aadressidel: Jaak Leimann -- jleimann @mineco.ee, Villu Reiljan --
[email protected], Uno Veering --
[email protected] või
[email protected], Robert Lepikson --
[email protected], Paul Varul --
[email protected], Mart Opmann --
[email protected].
Ühtlasi võib tähelepanekud läkitada ka Äripäeva, eriti need, kes e-mail'i saata ei saa. Kontaktandmed on kõrvalolevas impressumis. Edastame teated Jaak Leimannile.
Omalt poolt ootame komisjonilt igakuist või vähemalt kvartaalsetki tõestust oma otstarbekuse kohta.