Valvekoondise erastamine seisab

Artikkel

- Uudised
- 1. oktoober 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valvekoondise erastamine seisab
EEA nõukogu otsustas ettevõtte eile uuesti erastamisnimekirja kinnitada, et olla õiguslikult absoluutselt kindel, teatas agentuuri peadirektor Väino Sarnet. Erastamine on veninud, sest varade üleandmine ei ole äriregistri arvates toimunud täpses vastavuses kehtiva korraga, lisas ta.
Sarnet täpsustas, et äriseaduse järgi kuuluvad ettevõtte varad ettevõttele ja ettevõtte omanikule kuuluvad standardaktsiad. Erastamisseadus võimaldab kas müüa ainult ettevõtte varad ja ettevõte pärast likvideerida või välistada osa varasid ja müüa aktsiad, kuid müük toimub ikkagi aktsiatena, mitte mingil juhul varadena, ütles Sarnet. Loodame selle aasta numbri sees erastamise välja kuulutada, lisas ta.
Valvekoondis ootab äriregistrikannet juba poolteist aastat, märkis üks Valvekoondise juhatuse tundmatuks jääda sooviv liige. «See on kurioosum, leitakse ikka igasuguseid seaduslikke aluseid, miks mitte registreerida,» lisas ta.
Valvekoondise peadirektori Jüri Tõniste ütlusel avaldavad võimalikud erastajad survet, et ettevõte erastataks osade kaupa, st eelkõige müüakse varad. Ta ütles, et võimalik erastaja on huvitatud samuti Valvekoondise 10 000 kliendist.
Valvekoondise erastamise vastu on huvi tundnud Eesti turul tegutsevad ASid Claudia Grupp ja Akropol, samuti Taani turvafirma Falk ja rahvusvaheline kontsern Securitas.
Ettevõtte kõige suurem vara on Koidula 24 kinnistu, mille ostsime enne jaanipäeva ja millel on suur hoov, kus asub autoparkla, rääkis Tõniste. «Meil oli tõsine hirm, et see ostetakse käest ära ja meid tõstetakse tänavale,» lisas ta.
ASis Saku Metall moodustavad kulud turvateenustele kümnendiku firma kogukuludest. Ettevõtte omanik Tarmo Villemi ütles, et enam pole mõtet pidada mehitatud valvet, vaid mõttekas on kasutada keskvalvesüsteeme, mis on tunduvalt odavam.
Küsimusele, kuidas mõjutavad tema firmat muutused turvaturul ja mõningane turvateenuste hinna tõus lähitulevikus, vastas Villemi, et ta ei näe erilist võimalust teenuste hinda tõsta. Ta lisas, et juhul, kui Valvekoondist ei erastaks praegune turuliider ESS, tuleks see turvaturule ainult kasuks.
Keskvalvesüsteemi kasutava ASi Oriola tegevdirektor Leho Nõlvak ütles, et kui turvateenuse hind väga palju tõuseks, otsiksid nad turvamiseks teisi võimalusi. «Praegu on turul mitu pakkujat, kes samasugust teenust võimaldaks,» teatas ta. Nõlvak lisas, et ettevõtte kulud turvateenusele kuus on praegu umbes 3000 krooni, mis on 6 protsenti kogukuludest.
Valitsus kandis Valvekoondise erastamisnimekirja möödunud aasta lõpus. Ettevõtte põhiline tegevusala on keskhäiresüsteemidega valvamine.
Hetkel kuum