Agulilinna staatus viib turvalisuse alla

Juba sajandi algusest töö-lisagulina, kasarmute- ja sadamapiirkonnana tuntud Põhja-Tallinn, st. Kopli, Kalamaja ja Pelgulinn, ei oma tänagi paremat mainet. Seepärast peab suurem osa inimesi Põhja-Tallinna kriminogeenseks ja asotsiaalseks piirkonnaks. Samas loevad firmajuhid paikkonna turvaliseks, jättes mainimata, et tegelikult on nad ise loonud oma firmas tehasevärava taha jäävast üldisest olukorrast palju turvalisema õhkkonna.

Politseistatistikast selgub, et kuritegevus on nii kesklinnas kui ka Lasnamäel Põhja-Tallinnast tunduvalt kõrgem. Näiteks kesklinnas registreeriti selle aasta seitsme kuuga 4657 kuritegu, aga Põhja-Tallinnas pandi samal perioodil toime vaid 1434 kuritegu. Kuritegevus kasvas Põhja-Tallinnas tänavu seitsme kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes 20%. Politsei pressiesindaja Küllike Roovälja sõnul pole see eriti halb näitaja, sest kuritegevus suurenes tänavu tunduvalt kõigis linnaosades, kesklinnas näiteks 68%. Ainult Haabersti linnaosas täheldati võrreldes eelmise aastaga kuritegevuse vähenemist. Põhja-Tallinn juhib kuritegevuse tabelit jõhkrate huligaansuste kasvus ning see on üks põhjustest, miks inimesed siin elada ei taha.

Põhja-Tallinna firmad oma asukohta üle ei kurda. Balti laevaremonditehase direktori Fjodor Bermani hinnangul on paari viimase aasta jooksul olukord tänu politseile ja piirivalvekordonile tunduvalt paranenud.

«Professionaalseid turvateenistusi kasutatakse Põhja-Tallinnas vähe, see on ilmne mahajäämus,» iseloomustas ESSi nõukogu esimeesUrmas Sõõrumaa piirkonda.

Tuleb ühineda tema arvamusega, et vaatamata korrakaitse ja ettevõtjate jõupingutustele muutub piirkond turvalisemaks ainult siis, kui linnaisad linnaosa maine parandamiseks midagi ette võtavad.