Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bekkeri pikri paugud
Kopli on tuntud kandina, kus öisel ajal eriti tervislik ringi liikuda ei ole. Sildiga «Nafta Bekkeri sadamasse» sealkandis jalutades võib ka päise päeva ajal kolakat saada. Ka linnavolikogu on hakanud takistama naftavedu läbi Bekkeri sadama. Seni vaid opositsiooni kultiveeritud kapsamaale kargas ka keskfraktsioon, kes Kopli poolsaarel sadamate tegevuse üldse lõpetada tahab.
Äripäevale on mõistetav Kopli elanike mure oma öörahu ja keskkonna ohutuse pärast, ent arusaamatu totaalne vedude keelustamine. Keelamine ei paranda midagi. Enamgi, selline mõtteviis on ohtlik nagu kõik äärmused.
Transiit on Eestile magus pala, millest tuleb kinni hoida ja millesse investeerida, tõdes pühapäevases «Otseliinis» teede- ja sideminister Raivo Vare. Kui me seda ei tee, kui ei kasuta oma eeliseid -- heas korras sadamad ja lühike raudteeõlg --, jooksevad transiidiprojektid kinni ja nafta- jm kaupade tonnid sõidavad Eestist mööda. Mida Läti, Leedu ja Soome ainult ootavadki.
Kemplemine Bekkeri naftatransiidi ümber on ühest küljest väga hea koht poliitilise profiidi lõikamiseks. Nii võttes on ka Keskerakonna kannapööre arusaadav. Mais võttis volikogu enamus Edgar Savisaare juhtimisel vastu muudatuse sadamaalade funktsioonides ja nägi Bekkeri sadamas edaspidi ette naftaveo. Lasknud suvi läbi Isamaa juhtimisel opositsiooni ja transiidiärimehi kembelda ja elanikke piketeerida, hakkas keskfraktsioon sügisel rääkima sadamate sulgemisest ja keskklassi elamute rajamisest. Näis, kes järgmiste valimiste ajal Koplis kandideerivad.
Protestijate põhiargument on, et miks peavad naftarongid sõitma läbi Tallinna kesklinna. Hüva, rongid võivad sõita ka Muugale või Paldiskisse. Paraku on Muuga läbilaskevõime hetkel täis. Samamoodi võib küsida, rääkimata investeeringutest, mida nõuab Paldiski infrastruktuur, kuidas suhtuvad Venemaa--Paldiski naftatransiiti Nõmme-Hiiu-Laagri elanikud, Saue, Keila? Eesti on liiga väike selleks, et kõike saaks asustatud punktidest mööda juhtida.
Keelustada naftavedu vaid sellepärast, et iial ei tea, mis võib juhtuda, on üsna lühinägelik. Nii võib keelustada ka Tallinna lennujaama tegevuse, alati võib mõni õhulaev Ülemiste järve sumatada.
500 000 tonni Orenburgi naftat aastas, mis läbi Bekkeri veereb, on kaheksandik Tallinna läbivast naftakogusest. Bekkeri sadama läheduses asuvad ka Dekoili ja Scantransi terminaalid, mille kaudu liigub pea neli miljonit tonni aastas. Need miljonid hakkavad voolama väljaspool Eestit. Transiidiraha samuti. Võimalik, et ka välisinvesteeringud, sest Tallinn on selgelt mõista andnud, et investeerimine Eestisse võib vähetulus või asjatugi olla. Kas nüüd just ummisjalu punuma pannakse, nagu on Eesti Päevalehele kinnitanud Orenburgnefti esindaja Allan Sepp, ent pessimistlik hoiak meie investeerimiskliima suhtes on enam kui tõenäoline.
Toimetus ei väida, et nafta peab ilmtingimata läbi Bekkeri (ja linna) voolama. Kui vedada tahetakse, siis seda keelata ei ole mõtet. Pigem peaks linn vedadasoovijaile seadma keskkonna- ja investeerimistingimused. Korras vagunitega mööda korras rööpaid veerev korras rong ei saasta ja ei kolise nii palju. Koos naftaga voolab riiki ka transiidiraha. Kui see jõgi endale juba teist sängi uuristanud ei ole.