14. oktoober 1997
Jaga lugu:

Ametnikule meeldib mobiiltelefon

Kui kolm ministrit Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare pakkusid veebruaris välja halduskulude kokkuhoiu programmi, pidasid nad silmas ka riigiametnike mobiiltelefonide kasutamise reguleerimist. Praegu on nende juhitavatest ametkondadest kehtestanud piirmäärad mobiiltelefonide kasutamisele ainult teede- ja sideministeerium.

Küsitletud riigiasutuste põhjal võib väita, et kõige paremini on mobiiltelefonidega varustatud keskhaigekassa, mille 12 töötajast on neljal mobiiltelefon. Sotsiaalkindlustusametis ja riigikantseleis on mobiiltelefon keskmiselt igal viiendal, turismiametis ja erastamisagentuuris igal kuuendal töötajal. Kõige vähem mobiiltelefone on põllumajandusministeeriumis, üks telefon 22 töötaja kohta.

Palju mobiiltelefone riigiametnike käes kokku on või kui palju nad ühes kuus mobiiltelefoni kõnede peale kulutavad, pole uuritud.

Valitsuse pressibüroo direktor Juhan Kivirähk teatab, et valitsus pole mobiiltelefonide kasutamise normatiive seni kehtestanud. Iga ministeerium otsustab sidevahendite kulutused ise ja võtab selle raha oma majanduskulude arvel, väidab Kivirähk.

«Ma ei ole kuulnud, et keegi nii priiskavalt mobiiltelefoni kasutaks, et see tuleks temalt ära võtta,» lausub Kivirähk. Probleeme liiga suurte telefoniarvetega ei saa tema sõnul tekkida, kuna reeglina lastakse riigiametnikel erakõned oma taskust kinni maksta.

Kivirähk lisab samas, et üks reegel on kõigil ministeeriumitel ühine -- ministritel pole kõnelimiiti. Teades seda, on raske hinnata, kas justiitsminister Paul Varuli 5000 krooni suurune mobiiltelefoniarve augustis oli priiskamine. Samal ajal asendas Varul osaliselt ka peaministrit ja siseministrit.

Välisminister Toomas-Hendrik Ilves kasutab mobiiltelefoni 3000 krooni eest kuus, vahel seda summat ka ületades. Rahandusminister Mart Opmann hindab, et tema kõige suuremad telefoniarved on ulatunud kuni poolteise tuhande kroonini kuus, keskmiselt räägib ta enda sõnul mobiiltelefoniga 500--600 krooni eest kuus.

Majandusminister Jaak Leimann väidab, et tema tööstiiliga mobiiltelefon ei klapi ja seetõttu on tema telefoniarved ainult mõnesaja krooni ringis kuus. «Mõnel päeval ei kasuta ma mobiiltelefoni üldse,» väidab Leimann.

Mart Opmann leiab, et mobiiltelefonide kasutamist riigiametnike poolt ei tasu üledramatiseerida. «Telefonikulu on üks neid kululiike, mis on suhteliselt paremini jälgitav,» sõnab rahandusminister. «Kui viimasel ajal on mobiiltelefone ka kusagile kõvasti juurde tulnud, siis majanduskulude külmutamise juures ma selles ohtu ei näe.»

Opmann ei oska öelda, kui palju võiksid riigiametnikud mobiiltelefoniga rääkida. Samas leiab ta, et riigiametite osakonnajuhatajatel oleksid tuhandekroonised mobiiliarved kuus liiga suured.

Riigikontrolli peakontrolör Liidia Heinlo ütleb, et ta on revidentide käest mitu korda kuulnud, kuidas päevad läbi kabinetis istuvatel ametimeestel on mobiiltelefonid käes.

«Näiteks politseiameti keskaparaadi finantsüksus on mobiiltelefonidega väga hästi varustatud,» toob ta näite.

Riigikontrolli peakontrolör pole endale mobiiltelefoni nõudnud ja tema teada on mobiiltelefon vaid riigikontrolör Hindrek Meril.

Teine riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs leiab, et kusagil maailmas pole riigiametnikel nii palju mobiiltelefone kui Eestis. Tema arvates on targem maksta riigiametnikule suuremat palka, kui varustada ta mobiiltelefoni ja ametiautoga ning sisustada tema uhke kabinet.

«See on riigi tasandil reguleerimata, praegu on mobiiltelefon teatud mõttes palgalisa,» väidab Lüüs.

Lüüs tähendab, et riigikontroll peaks tegema analüüsi, kuidas ametnikud mobiiltelefone kasutavad. Seni pole seda tehtud, sest see nõuab palju tööd ja kaebusi pole riigikontrollile esitatud.

Kõige tulemuslikumalt on mobiil-telefonide kasutamist seni ohjeldanud ilmselt Robert Lepikson linnapeana Tallinna linnavalitsuses. Lepiksoni algatatud kokkuhoiupoliitika säästab linnavalitsusele aasta lõpuks kuni 30 000 krooni.

«Mul oli varem probleeme selgitamisega, et mobiil pole lobisemiseks,» räägib Tallinna linnavalitsuse kantselei haldusdirektor Viljar Meister. «Nüüd on nii, et kes kõneleb üle normi, maksab kulud omast taskust kinni.»

Säästetud paarikümne tuhande krooni eest kavatseb linnakantselei osta uusi mobiiltelefone ja telefonivarustust.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist kõneleb mobiiltelefoniga keskmiselt tuhande krooni ringis kuus. Ta kinnitab, et nende ametkonnas piiranguid helistamisele ei ole, aga iga kahe nädala tagant kontrollitakse, kuhu on kodakondsus- ja migratsiooniametist helistatud.

«Ma ei välista, et me ostame lähiajal telefone juurde,» lausub Kollist.

Erastamisagentuuri avalike suhete juhataja Marko Kadaniku sõnul määratakse erastamisagentuuris mobiiltelefonide kasutamise limiit vastavalt vajadusele, paar telefoni on reservis.

«Paljud piirangud astuvad jõusse õhtul pärast kella kuut,» lisab Kadanik.

Majandusministeeriumi üksteist mobiiltelefoni jaotuvad nii ametnike kui autojuhtide vahel ja kindlaid kõnelimiite ei ole.

«Korra on olnud kõne all mobiiltelefonide kasutamine, aga et selles vallas midagi katastroofilist ei ole, siis rohkem pole juttu olnud,» räägib majandusministeeriumi üldosakonna juhataja Piret Lilleväli.

Majandusministeeriumi allasutused on kõik iseseisvad ja vastutavad ise oma kulutuste eest, räägib Lilleväli.

«Minister ei lähe ütlema, et see või teine räägib liiga palju,» lisab majandusministeeriumi üldosakonna juhataja.

Jaak Leimann tunnistab, et sellel kevadel oli kord juhus, et üks majandusministeeriumi töötaja pidi üle mõistlikkuse läinud mobiiliarve pärast ministeeriumis aru andma. Kuna tegemist on Leimanni väitel üksikjuhtumiga, ei soovi ta mõistlikkuse piiri selle juhtumi puhul täpsustada.

Leimanni sõnul vajaks mobiiltelefonide kasutamise piirmäärade kehtestamine eelnevat analüüsi.

«Kui ikka normaalsel tasemel telefoni kasutada ja teada, et võidakse pisteliselt kontrollida, siis hoitakse see asi ise mõistlikkuse piirides,» väidab Jaak Leimann.

Jaga lugu:
Hetkel kuum