• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keila teraviljatootja ootab Venemaalt suurtellimust

    18 000 tonni granuleeritud jõusööta on sama suur kogus kui tehase praegune terve aasta tootmismaht. Keila Terko ASi juhatuse esimees Urmas Põld tunnistas, et enne ekspordi alustamist vajab tehas umbes viie miljoni suurust investeeringut tootmise laiendamisse.
    Juunis sõlmitud lepingu kohaselt tarnib Keila Terko Moskva Krasnaja Gorka linnukasvatusfarmile 6000 tonni jõusööta väärtusega 17,6 miljonit krooni.
    «Viimase partii saadame Venemaale detsembris, siis teevad partnerid oma kokkuvõtted ja otsustavad, kas tellivad meilt veel,» ütles Urmas Põld.
    Keila Terko on esimene Eesti teraviljakombinaat, kes oma toodangut Venemaale ekspordib.
    Järgmise aasta alguses peame välja vahetama granulaatorid, sest tänapäeval puistesööta naljalt enam müüa ei saa, ütles Põld. Tema sõnul võimaldaks võimsamate granuleerimisseadmete paigaldamine tehasel toota kuni neli korda rohkem jõusööta kui praegu.
    Terve tehas vajaks uuendamist, kuid see maksaks umbes 50 miljonit krooni, ütles Põld. «Nii palju meil korraga raha välja käia pole, peame investeerima järk-järgult,» lisas ta.
    Põllu sõnul ei keskendu Keila Terko edaspidi vaid ekspordile. «Siseturg jääb meiele endiselt tähtsamaks kui eksport,» kinnitas ta.
    ASi Tamsalu Terko peadirektor Aadu Jaansoo ütles, et Venemaa turule läbimurdmisel mängivad põhirolli tutvused sealsete ärimeestega. «Ka meie oleme seal ringi käinud ja läbirääkimisi pidanud, kuid tulutult,» sõnas Jaansoo. «Ja loomulikult on takistuseks samuti topelttollid.»
    Keila Terko tootis eelmisel aastal 8500 tonni nisujahu ja 18 000 tonni jõusööta, ka sel aastal on tootmismaht umbes sama suur.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.