Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas ametnikud peaksid oma tulud avalikult deklareerima?
Mina isiklikult arvan, et ametnike tuludeklaratsioon võiks olla avalik, kuid antud ajal ühiskond tõenäoliselt ei aktsepteeriks sellist sammu veel. Meil on praegu juurdunud seisukoht, et on isikliku elu saladused, ärisaladused, pangasaladused... Meil on väga palju saladusi. Ma ise leian, et neid ei peaks nii palju olema, eriti kui asi puutub rahasse.
Seda tulude avalikustamist võiks teha kahes etapis, et esiteks vähemalt meie komisjonil oleks võimalik tuludeklaratsioonid kätte saada. Sest meiegi omame praegu 106 isiku ühte, majanduslike huvide deklaratsiooni, aga seal kõrval seda teist, tuludeklaratsiooni ei ole.
Uue seaduse kohaselt ei peaks kõik ametnikud esitama ka majanduslike huvide deklaratsiooni. Vaid just need ametnikud peavad esitama, kellel on ametisuhe, tähendab kes võivad teha korruptiivset tegu.
Need, kes peavad täitma huvide deklaratsiooni, võiksid minu arvates esitada selle kõrval näiteks ka tuludeklaratsiooni.
Läbipaistvuse huvides peaksid need kõik olema avalikud.
Teine asi on see, kas nad avalikustatakse.
Arvan, et ühiskonnas peaks oleme kõigi tuludeklaratsioonid avalikud. Sest nii nagu avaliku sektori ametnik võib saada mingisugust meelehead oma toimingute eest ehk rikastuda seadusevastaselt, on võimalik ju ka vastupidine. Altkäemaksus osalevad alati kaks poolt. Kui üks saab konkreetselt raha, siis teine saab selle eest mingit hüve.
Tegelikult ma ei eristaks riigi- või munitsipaalametniku asendit nii tugevalt muust ühiskonnast. Tuludeklaratsioonid peaksid olema kõigil avalikud ja konkreetselt korruptsiooniseaduse mõistes peaks selle majanduslike huvide deklaratsiooni siis täitma kõik ametnikud. Nagu me teame, on võimalik avalikus sektoris ühel või teisel viisil otsustades teha ühele või teisele äriühingule soodustusi. Ja selles mõttes oleks alati vajalik ka teada, milline on selle otsustaja seotus konkreetse äriühingu või juriidilise isikuga.
Siin on ju hästi levinud näide see rahandusministeeriumi kõrgete ametnike isiklik seotus Ühispangaga aktsiate kaudu ja samas hämmastavalt suur Ühispanga osa riigieelarveliste vahendite käitlemisel.