Saku õlletehas valmistub kärpima tootmist Eestis

Juhul kui riigikogu võtab vastu õlleaktsiisi seaduse muudatuse, mille kohaselt ei arvestata kontserni puhul tema üksikute osade toodangut eraldi, viiakse tootmine kohe osaliselt Eestist välja.

Remmel tõdes, et niisuguste otsuste aluseks on üksnes majanduslikud arvutused ja Eesti riigi maksupoliitika. Omanike seisukohalt ei muutu midagi, küll aga võib see viia selleni, et kulude tasakaalustamiseks tuleb Sakus toimuvat tootmist kokku tõmmata, lausus ta.

«Tootmise väljaviimiseks pole vaja omanike otsust, kogu vastutus lasub ettevõtte tegevjuhtkonnal,» tõdes Remmel. Tootmise ümberkolimine ei kujune kuigi kalliks, ehkki selle all kannatab tehase efektiivsus, lausus ta.

Remmel ei välistanud võimalust tootmisvõimsusi rentida, millega kaob ära vajadus uusi tootmisliine rajada. Üks võimalus on tema sõnul ka toorõlle väljavedamine, mis oma olemuselt on vaid linnastest ja humalast keedetud vedelik ega kuulu aktsiisimaksu alla.

Suvel jõustunud uued õlle aktsiisimäärad tähendavad Remmeli ütlusel Saku tehasele täiendavat maksukoormust ligi 15 miljonit krooni aastas. 1. juulist kehtib kõrgem aktsiis õlletootjatele, kelle tootmismaht ületab 20 mln liitrit aastas. Ainsana ületab selle piiri Saku õlletehas, kes möödunud aastal tootis 25,6 mln liitrit õlut.

Äripäeva küsitletud väärtpaberispetsialistid tõdesid, et Saku õlletehase tütarettevõtte loomise mõju ettevõtte aktsiale on praegu raske prognoosida.

Kuna aktsiisiseaduse muudatus ei ole täpselt teada, võib seadusega arvestada kontserni toodanguks ka väljaspool Eestis asuvate tütarettevõtete toodangut, laususid nad. Et seda vältida, peab Saku õlletehas viima tootmise välja mõnel teisel viisil, kuid sel juhul ei lähe see kasum enam mitte Saku õlletehase omanikele, laususid maaklerid.

Oktoobri alguses kirjutas õlletehas alla erastamislepingule, mille kohaselt läks tootmise ja teeninduse all olev 7,5 hektarit maad 2,6 miljoni krooni eest tehase omandusse.