• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina suured võimalused ja riskid

    Ukrainaga sõlmitud vabakaubandusleping on avanud head võimalused Eesti ettevõtjatele sealsel turul tegutsemiseks. Kahtlemata peab Ukrainasse minev ettevõtja analüüsima olemasolevaid riske ja võimalusi.
    Ukraina turu muudab atraktiivseks selle suurus. Pisikesegi osa vallutamine 52 mln tarbijaga turust võiks olla unistuseks igale ärimehele. Ukraina on rikas maavaradelt ja seal on head tingimused põllumajandusele. Varem andis Ukraina ca 25% kogu NSV Liidu SKTst.
    Praegu võib Ukraina majanduse olukorda lugeda keeruliseks. Majandusreformid ei ole edu toonud, probleemiks on varimajandus ja madal elatustase. Ka välisinvestorid on ettevaatlikud. Välisinvesteeringud Ukrainasse on Eestiga samas suurusjärgus, vaatamata riikide mastaapide erinevusele.
    Samas on selge, et Ukraina majanduslangus ei saa enam kaua jätkuda. Ettevõtted, mis on pöördehetkeks turul juba kanda kinnitanud, on uute tulijate ees eelisseisundis. Et erastamine alles algab, saab praegu Ukrainas veel valida -- huvitavaid pakkumusi tehakse lausa igal sammul. Varsti võivad atraktiivsemad objektid olla juba kellegi teise omad.
    Vabakaubanduslepingu realiseerumine võtab aega. Leping Eestiga on Ukrainale omaette pretsedent, kuna seni pole ühegi riigiga nii laiaulatuslikku lepingut alla kirjutatud. Ilmselt on sealse rohke ametnikkonna kohanematus uue olukorraga üks põhjus, miks Eesti ettevõtjatel ettenähtud soodustuse kasutamine Ukrainas kergelt ei lähe.
    Samas on momente, kus lepingu realiseerumist takistab Eesti ja Ukraina ametkondade nõrk koostöö. Pean silmas Ukraina topeltsertifitseerimise nõuet, kuna sertifikaatide vastastikuses tunnustamises pole suudetud kokku leppida. Ettevõtja peab kulutama aega ja raha oma toodangule Ukrainas kehtiva sertifikaadi hankimiseks.
    Ukraina poliitilised ja majanduslikud kannapöörded ei ole reaalsed. Riik on abiprogrammide ja lepingute kaudu tihedalt seotud lääneriikidega, keda võib pidada Ukraina stabiilse arengu garandiks.
    Probleeme tekitab seadusandluse ebastabiilsus, bürokraatlik asjaajamine ja korruptsioon. Eksisteerib palju ettevõtlust reguleerivaid seadusi, mis sisaldavad vasturääkivusi ja mida pidevalt muudetakse. Selles orienteerumine on mujalt tulijale keeruline ja eksimused võivad tuua komplikatsioone.
    Nii on edukaks tegutsemiseks suur tähtsus inimfaktoril, vaja on leida sealseid olusid-seadusi hästi tundvaid kohalikke ja võita nende lojaalsus. Ukrainas tegutsevaid ettevõtteid ei saa edukalt juhtida ainult Eesti juhtkonnaga. Keeruliseks võib see osutuda Kiievist kaugemal.
    Kui Ukraina projektidega kaasnevaid suuri transpordi- ja sidekulusid võib mastaabi tõttu lugeda objektiivseks paratamatuseks, siis paljud muud teenused (majutus, reklaam jms) maksavad Ukrainas märksa rohkem kui Eestis. Problemaatiline on kulude hilisem legaliseerimine raamatupidamise jaoks.
    Ukraina turu arengut jälgitakse tähelepanelikult ka teistes riikides peale Eesti. Konkureerimine rahvusvaheliste suurfirmadega ei ole kerge. On aga tegureid, mis annavad Eesti ettevõtjatele eelise.
    Et Ukraina kaitseb oma turgu kaitsetollidega, seavad Eesti toodangule vabakaubanduslepinguga ettenähtud soodustused selle võrdsesse olukorda kohaliku toodanguga. Muud importijad peavad maksma tollimakse.
    Eesti ettevõtjail on kogemus idabloki inimestega asju ajada ja endisest ajast säilinud sidemed. Ukraina turu eripäraks ongi isiklike kontaktide ülisuur tähtsus.
    Läänest tulnud inimesel on raske mõista, miks müügitööks peab kursis olema kliendi pereeluga või tundma huvi tema papagoi tervise vastu. Kasuks tuleb ka vene keele valdamine.
    Konkureerida tuleb ka kohalike ettevõtjatega, eestlaste tugevuseks siin on korralikum finantstugi ja kogemused Ukrainaga sarnastest tingimustest arenema hakanud majanduse reformimisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.