• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EIB toetab koostööd

    EIB, mis kuulub Euroopa Liidu 15 liikmesriigile, on maailma üks suuremaid laenuandjaid, mis edendab Euroopa integratsiooni ja majanduslikult tasakaalustatud arengut. 1996. a laenas pank põhiliselt energia-, transpordi- ja tööstusprojektidele 23,2 miljardit ECUd ehk 356,9 miljardit Eesti krooni. Viiendik tema laenuportfellist on mõeldud väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamiseks. Nende all mõeldakse firmasid, kus on alla 500 töötaja ja mille käive ei ületa 1,4 miljardit krooni.
    EIB Stockholmi foorumil oli rohkesti prominentseid osavõtjaid, nagu Rootsi peaminister Göran Persson, Leedu parlamendi spiiker Vytautas Landsbergis jt, kes analüüsisid EIB tegevust.
    Soome tööstuskontserni Metra juhatuse esimees Georg Ehrnrooth rõhutas, et ilma Euroopa Liiduta ei suudaks Põhja-Euroopa konkureerida Kagu-Aasiaga ning et Baltimaade pääs ELi suurendab kogu selle piirkonna konkurentsivõimet.
    Rootsi firmade ABB ja Investor juhatuse esimees Percy Barnevik toonitas, et ELi laienemisel ei tohi tekkida uut raudeesriiet ELi ja Venemaa vahele ning et juba praegu tuleks kavandada nende koostööd aastani 2010.
    Foorumil kirjutati alla ka mitmele laenulepingule. Tallinna lennujaama moderniseerimiseks annab EIB laenu 10 miljonit ECUd. Laenu abiga peab Tallinna lennujaam saama rahvusvahelistele standarditele vastavaks ning selle aastaseks reisijakäibeks kujuneb 1,4 miljonit inimest.
    Teiseks andis EIB Stockholmis 35 miljoni ECU suuruse laenu Poola Vereinsbank Polska S.A.-le, mis on mõeldud edasilaenamiseks keskmistele ja väikeettevõtetele.
    Eelmisel aastal sai Eesti EIB käest 16 miljonit ECUd Tallinna--Narva raudtee uuendamiseks, Läti 26 miljonit ECUd Riia vesivarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja ettevõtluse toetuseks ning Leedu 72 miljonit ECUd kommunikatsioonide ja gaasijuhtmete ehitamiseks. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.