Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõik ühe eest
Haavatud loom ründab raevukalt. Äripäevas ilmunud artiklid Tallinna linnavalitsuse ja kesklinnavalitsuse korrumpeerumisnähtude kohta on linnaametnikes tekitanud just sellise resonantsi, mida võib vaadelda haavatud looma rünnakuna.
Selle asemel, et kriitikat analüüsida ja asjaolude paikapidavust kontrollida, hüppavad linnajuhid kohe ratsu selga.
Juba enne kui hämarad teod on üle kontrollitud, on kõrgem ametnik üdini veendunud, et alluvad on teinud kõik seaduslikult. See tuletab vägisi meelde pioneeriajastu loosungit: kõik ühe, üks kõigi eest!
Nõndaviisi õigustab kesklinna valitsuse vanem Hannes Kuhlbach asetäitjat Urmas Mikku linnakujundusfondi raha kulutamise koha pealt. Ta ei ole ise fondi raamatupidamisega veel tutvunud, aga teab juba, et raha pole tuulde loobitud.
Haigevoodist tõusnud abilinnapea Mait Metsamaa kaitseb samuti tuliselt oma töötajaid pistise võtmise kahtlustuste eest.
Seda meelsamini riputavad linnajuhid ajakirjanduses avaldatud korruptsiooninähtudele külge poliitilise varjundi ja ütlevad, et artikkel on kellegi tellimus. Kurvastuseks peab ütlema, et tavaliselt ei ole artiklite taga neid seoseid, mida sealt otsitakse. Lugeja seisukohast polegi tähtis, millisest allikast ajakirjanik loo idee saab.
Oluline on hoopis see, et maksumaksja rahaga opereeriv ametnik julgeks tunnistada, kui ta on teinud midagi, mille kohta ei saa öelda üheselt must või valge.
Pealegi pole midagi karta. Ei ole veel ühtegi ametnikku korruptsioonis süüdi mõistetud. Ikka vaibuvad need asjad kas enne kohut või tunnistab kohtunik ametniku õigeks. Seadused on auklikud ja advokaadid sõnaosavad. Sestap võiks selliste inimeste valulävi pisut kõrgem olla. Risk on alati julgete päralt olnud.