Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi ministrid arutasid tööhõivet
Ministrid valmistavad ette kahe nädala pärast kokku tulevat hõivealast ELi tippkohtumist, mis peab andma lähiaastateks suunad, kuidas vähendada ELis väga suureks paisunud tööpuudust. Eelnevalt on kokku lepitud, et Amsterdamis vastuvõetavates otsustes ei tohi nõuda lisaraha.
Ajakirjanduse teatel on Euroopa Liidu taotluseks luua viie aasta jooksul juurde 12 miljonit töökohta, mis peaks vähendama töötuskordaja praeguselt 11 protsendilt seitsmele. Komisjoni teatel on see eesmärk saavutatav vaid juhul, kui väga paljud tingimused on täidetud. Üks tähtsamaid eeldusi on, et kõik riigid peavad jätkama karmi majanduspoliitikat.
ELi komisjoni voliniku de Silguy ettepanekud lähtuvad lootusest, et Euroopa parlament eraldab eelarve eelnõus hõiveprojektidele 150 miljonit ECUd ehk 2367 miljonit Eesti krooni aastas järgneva kolme aasta jooksul.
Sakslased on seni igasuguste lisasummade vastu olnud. Kuid poliitiline surve kasvab kogu aeg, mis võib aidata neil ideedel realiseeruda.
Osa analüütikuid avaldab aga kartust, et kõik head ettepanekud võivad jääda jalgu muudele riikidevahelistele vaidlustele, mis puudutavad ELi eelarve finantseerimist või ELi laienemist.
Et hõive on ELi jaoks väga aktuaalne, näitab statistika, mille kohaselt küünib 15 liikmesriigis alla 25aastaste seas töötus üle 20% kuues riigis: Hispaania (37%), Itaalia (34%), Prantsusmaa (28%), Soome (25%), Belgia (22%) ja Rootsi (21%). KL-ÄP