Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kroonimetsast võib saada hoiustemets

    Juba mitmendat aastat on koostamisel hoiuste tagamise seaduse eelnõu, mis rahandusministeeriumi õigusnõuniku Erle Kõometsa sõnul peaks detsembris valitsusse jõudma. Osa küsimusi on seni lahtised, nii pole suudetud jõuda üksmeelele tagatismetsa eraldamises hoiuste tagamise fondile, lausus Kõomets.
    Pangaliidu õigusnõunik Katrin Talijärv tõdes, et hoiuste tagamise seaduse vajalikkust näevad ette ka eurodirektiivid. Kommertspankade algne arvamus oli, et nende liitumine hoiuste tagamise fondiga peaks olema vabatahtlik, kuid eelnõus on siiski mindud kohustusliku variandi peale, ütles ta.
    Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Kalle Liebert märkis, et eelnõu viimase variandi kohaselt on nimetatud fondil õigus vahendite ebapiisavuse korral võtta laenu, mis tagatakse riigimetsa reservlankidega 700 mln krooni ulatuses. Liebert kinnitas aga, et justiitsministeerium on selle vastu, kuna hoiuste tagamist metsaga pole võimalik juriidiliselt korrektselt vormistada. Justiitsministeerium pooldab Lieberti sõnul otsest riigi poolt antavat garantiid.
    Kui Eesti krooni kehtestamisel oli metsa arvamine krooni kattevarasse põhjendatud, siis nüüd jääb see mulle arusaamatuks, lausus metsaameti peadirektor Andres Talijärv. «On ju mitmeid muid võimalusi, näiteks hüpoteek,» tõdes ta. «Riigikogul on muidugi õigus nii otsustada, ka Iisraeli relvade ostmisel oleks ju sama loogika järgi võinud kogu metsa tagatiseks panna.»
    Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles veel mõned nädalad tagasi, et pärast tänavu juunis tehtud riigikogu otsust krooni kattevara kohta on Eesti Pank püüdnud korduvalt ja edutult kattevaraks olnud metsa oma bilansiväliste varade hulgast valitsusasutustele üle anda.
    Andres Talijärv ütles, et sel nädalal peetud kohtumisel Eesti Panga esindajatega lepiti kokku krooni kattevaraks olnud metsa tagasivormistamiseks riigi omandusse. Talijärv avaldas lootust, et see leiab aset veel tänavu. Samas ta lisas, et tegelikult pole looduses mingit metsalankide eraldamist toimunud, langid olid ja jäävad metskondade hallata. Ainus muudatus on, et metsakorralduskeskus ei pea enam krooni kattevaraks olnud lanke pidevalt ümber hindama.
    Metsakorralduskeskuse juhataja Ülo Viilup nentis, et viimati tegid nad Eesti Panga bilansiväliste varade hulka kuulunud metsalankide inventuuri eelmisel aastal.
    Viilup tõdes, et viie aasta kestel, mil mets oli krooni kattevaraks, toimus lankide väljavahetamine seoses tormi- ja putukakahjustustega. Üks lankide asendamise põhjus oli, et osa esialgu krooni kattevaraks eraldatud lankidest kuulus tagastamisele õigusjärgsetele omanikele.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.