6. november 1997
Jaga lugu:

Eesti kroonimetsast võib saada hoiustemets

Juba mitmendat aastat on koostamisel hoiuste tagamise seaduse eelnõu, mis rahandusministeeriumi õigusnõuniku Erle Kõometsa sõnul peaks detsembris valitsusse jõudma. Osa küsimusi on seni lahtised, nii pole suudetud jõuda üksmeelele tagatismetsa eraldamises hoiuste tagamise fondile, lausus Kõomets.

Pangaliidu õigusnõunik Katrin Talijärv tõdes, et hoiuste tagamise seaduse vajalikkust näevad ette ka eurodirektiivid. Kommertspankade algne arvamus oli, et nende liitumine hoiuste tagamise fondiga peaks olema vabatahtlik, kuid eelnõus on siiski mindud kohustusliku variandi peale, ütles ta.

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Kalle Liebert märkis, et eelnõu viimase variandi kohaselt on nimetatud fondil õigus vahendite ebapiisavuse korral võtta laenu, mis tagatakse riigimetsa reservlankidega 700 mln krooni ulatuses. Liebert kinnitas aga, et justiitsministeerium on selle vastu, kuna hoiuste tagamist metsaga pole võimalik juriidiliselt korrektselt vormistada. Justiitsministeerium pooldab Lieberti sõnul otsest riigi poolt antavat garantiid.

Kui Eesti krooni kehtestamisel oli metsa arvamine krooni kattevarasse põhjendatud, siis nüüd jääb see mulle arusaamatuks, lausus metsaameti peadirektor Andres Talijärv. «On ju mitmeid muid võimalusi, näiteks hüpoteek,» tõdes ta. «Riigikogul on muidugi õigus nii otsustada, ka Iisraeli relvade ostmisel oleks ju sama loogika järgi võinud kogu metsa tagatiseks panna.»

Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles veel mõned nädalad tagasi, et pärast tänavu juunis tehtud riigikogu otsust krooni kattevara kohta on Eesti Pank püüdnud korduvalt ja edutult kattevaraks olnud metsa oma bilansiväliste varade hulgast valitsusasutustele üle anda.

Andres Talijärv ütles, et sel nädalal peetud kohtumisel Eesti Panga esindajatega lepiti kokku krooni kattevaraks olnud metsa tagasivormistamiseks riigi omandusse. Talijärv avaldas lootust, et see leiab aset veel tänavu. Samas ta lisas, et tegelikult pole looduses mingit metsalankide eraldamist toimunud, langid olid ja jäävad metskondade hallata. Ainus muudatus on, et metsakorralduskeskus ei pea enam krooni kattevaraks olnud lanke pidevalt ümber hindama.

Metsakorralduskeskuse juhataja Ülo Viilup nentis, et viimati tegid nad Eesti Panga bilansiväliste varade hulka kuulunud metsalankide inventuuri eelmisel aastal.

Viilup tõdes, et viie aasta kestel, mil mets oli krooni kattevaraks, toimus lankide väljavahetamine seoses tormi- ja putukakahjustustega. Üks lankide asendamise põhjus oli, et osa esialgu krooni kattevaraks eraldatud lankidest kuulus tagastamisele õigusjärgsetele omanikele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum