• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konditsioneeri asemel tuleks valida soojapuhur

    Valitsus sarnaneb laisa koo-lipoisiga, kes hakkab õppima alles pärast ebaõnnestunud eksamit ehk teisisõnu riik hakkab majandust maha jahutama alles pärast seda, kui turg on ise jõudnud juba seda teha.
    Eesti majandust ei ähvarda praegu ülekuumenemine ja sellepärast peaks riik majanduse jahutamise asemel astuma hoopis samme, et vältida võimalikke tagasilööke, mille võib põhjustada intressimäärade järsk tõus.
    Peaminister Mart Siimann ja Eesti Panga president Vahur Kraft tegid vea, lubades möödunud nädalal IMFile, et käesoleva aasta lõpuks viib riik Eestist välja kokku 700 miljonit krooni. Sellest summast on juba välja viidud 150 miljonit krooni.
    Selline samm oleks põhjendatud suvel, kui majandus ja aktsiate hinnad kasvasid väga kiiresti ja samas intressimäärad oluliselt alanesid.
    Viimastel nädalatel on aga olukord kardinaalselt muutunud ja riik on raha väljaviimisega hiljaks jäänud. See raskendaks pankade olukorda veelgi ja teeks asja ainult hullemaks. Raha peaks kõrvale panema parematel, aga mitte halvematel päevadel. Raha väljaviimisega karistatakse praegu eeskätt ettevõtteid, kes peavad pankade möödalaskmised kinni maksma.
    Intressimäärade tõus annab tõsise hoobi tootmisettevõtetele, kes peavad osa oma arenguprojektidest panema sahtlisse paremaid aegu ootama. Samuti mõjutab see oluliselt neid ettevõtteid, kes vajavad pidevalt arvelduskrediiti.
    Raha laenamine on muutunud tunduvalt kallimaks ja prognoositakse, et see võib veelgi kallineda. Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt võivad intressimäärad hakata alanema alles poole aasta pärast.
    Selle asemel, et hakata juba maha jahtunud majandust külmutama, peaks riik hoopis maksupoliitika abil ettevõtteid toetama.
    Kuna raha laenamine on muutunud kallimaks, peaks riik vähendama ettevõtete maksukoormust ja seda võiks teha näiteks ettevõtte tulumaksu kaotamise teel. Võimaliku tekkiva eelarveaugu saab täita stabilisatsioonifondi mahu vähendamisega.
    Kindlasti peavad valitsus ja riigikoguga koomale tõmbama järgmise aasta riigieelarve kulude poolt, sest eelarveprojekt on koostatud enne rahakriisi.
    Kriitiliselt tuleks üle vaada-ta eelarvetulud. Eeskätt käibemaksu, aktsiisimaksu ja üksikisiku tulumaksu prognoosid. Eelarveprojektis arvestatakse, et pea poole kogu eelarvetuludest moodustava käibemaksu laekumine suureneb võrreldes käesoleva aastaga 16,5%. Üksikisiku tulumaksu laekumise kasvuks prognoositakse 15,8% ja aktsiisimaksu kasvuks 19,5%.
    Tõenäoliselt ei pea need prognoosid hiljutiste tormiliste sündmuste tõttu enam paika, sest intressimäärade tõus mõjub pidurdavalt järgmise aasta majanduskasvule, töötajate palgatõusule ja tarbimisele.
    Valitsus ja Eesti Pank on konditsioneeri sisselülitamisega hiljaks jäänud. Nüüd peaks need kaks riigi arengule olulist institutsiooni hakkama mõtlema hoopis sellele, kuidas hakata külmetavat majandust jällegi soojendama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.