12. november 1997
Jaga lugu:

Konditsioneeri asemel tuleks valida soojapuhur

Valitsus sarnaneb laisa koo-lipoisiga, kes hakkab õppima alles pärast ebaõnnestunud eksamit ehk teisisõnu riik hakkab majandust maha jahutama alles pärast seda, kui turg on ise jõudnud juba seda teha.

Eesti majandust ei ähvarda praegu ülekuumenemine ja sellepärast peaks riik majanduse jahutamise asemel astuma hoopis samme, et vältida võimalikke tagasilööke, mille võib põhjustada intressimäärade järsk tõus.

Peaminister Mart Siimann ja Eesti Panga president Vahur Kraft tegid vea, lubades möödunud nädalal IMFile, et käesoleva aasta lõpuks viib riik Eestist välja kokku 700 miljonit krooni. Sellest summast on juba välja viidud 150 miljonit krooni.

Selline samm oleks põhjendatud suvel, kui majandus ja aktsiate hinnad kasvasid väga kiiresti ja samas intressimäärad oluliselt alanesid.

Viimastel nädalatel on aga olukord kardinaalselt muutunud ja riik on raha väljaviimisega hiljaks jäänud. See raskendaks pankade olukorda veelgi ja teeks asja ainult hullemaks. Raha peaks kõrvale panema parematel, aga mitte halvematel päevadel. Raha väljaviimisega karistatakse praegu eeskätt ettevõtteid, kes peavad pankade möödalaskmised kinni maksma.

Intressimäärade tõus annab tõsise hoobi tootmisettevõtetele, kes peavad osa oma arenguprojektidest panema sahtlisse paremaid aegu ootama. Samuti mõjutab see oluliselt neid ettevõtteid, kes vajavad pidevalt arvelduskrediiti.

Raha laenamine on muutunud tunduvalt kallimaks ja prognoositakse, et see võib veelgi kallineda. Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt võivad intressimäärad hakata alanema alles poole aasta pärast.

Selle asemel, et hakata juba maha jahtunud majandust külmutama, peaks riik hoopis maksupoliitika abil ettevõtteid toetama.

Kuna raha laenamine on muutunud kallimaks, peaks riik vähendama ettevõtete maksukoormust ja seda võiks teha näiteks ettevõtte tulumaksu kaotamise teel. Võimaliku tekkiva eelarveaugu saab täita stabilisatsioonifondi mahu vähendamisega.

Kindlasti peavad valitsus ja riigikoguga koomale tõmbama järgmise aasta riigieelarve kulude poolt, sest eelarveprojekt on koostatud enne rahakriisi.

Kriitiliselt tuleks üle vaada-ta eelarvetulud. Eeskätt käibemaksu, aktsiisimaksu ja üksikisiku tulumaksu prognoosid. Eelarveprojektis arvestatakse, et pea poole kogu eelarvetuludest moodustava käibemaksu laekumine suureneb võrreldes käesoleva aastaga 16,5%. Üksikisiku tulumaksu laekumise kasvuks prognoositakse 15,8% ja aktsiisimaksu kasvuks 19,5%.

Tõenäoliselt ei pea need prognoosid hiljutiste tormiliste sündmuste tõttu enam paika, sest intressimäärade tõus mõjub pidurdavalt järgmise aasta majanduskasvule, töötajate palgatõusule ja tarbimisele.

Valitsus ja Eesti Pank on konditsioneeri sisselülitamisega hiljaks jäänud. Nüüd peaks need kaks riigi arengule olulist institutsiooni hakkama mõtlema hoopis sellele, kuidas hakata külmetavat majandust jällegi soojendama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum