Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pinevus lahes püsib
Iraak teatas eile, et ei kavatse alluda ÜRO resolutsioonile, mis kehtestab välisriikidesse sissesõidukeelu neile Iraagi ametnikele, kes on vastutavad ÜRO relvakontrolliekspertide töö tõkestamise eest Iraanis.
Samal ajal kui New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogus oli valmimas peaaegu üksmeelne resolutsioon uute Iraagi-vastaste sanktsioonidega, kogunesid vabatahtlikud Saddam Husseini presidendipalee ette, et moodustada inimkilp võimalike sõjaliste rünnakute puhuks.
Iraak teatas, et ei luba USA ekspertidel ÜRO relvastuskontrollis osaleda enne, kui pole tagatud ekspertide neutraalsus ning kõrvaldatud kõik 1990.--1991. aasta Kuveidi sõja järel Iraagile kehtestatud sanktsioonid. Laekumata jäänud naftatulude tõttu on Iraak sanktsioonide tulemusel kaotanud juba üle 100 mld dollari.
Ühel ajal teravneva Iraagi kriisiga on USA-le kinda heitnud ka Iraan, kutsudes välisfirmasid investeerima riigi nafta- ja gaasisektorisse USA kaubandussanktsioonidest hoolimata. Iraani naftaministeeriumis on valminud projekt, mis lubab välisfirmadel esmakordselt pärast 1979. a revolutsiooni osaleda Iraani naftaleiukohtade hõlvamisel.
Viimati kulmineerus vastasseis USAga septembris, kui Prantsusmaa naftakontsern Total, Venemaa Gazprom ja Malaisia Petronas sõlmisid 2 mld dollarilise tehingu nafta tootmiseks Iraani Lõuna-Parsi leiukohas. Washington kaalub praegu, kas tehing langeb USA Iraani ja Liibüa sanktsioonide seaduse alla, mis nõuab terrorismi toetavatesse riikidesse investeerivate firmade karistamist.
Teheran on kindel uute tehingute järgnemises USA sanktsioonidest hoolimata, kuna need võimaldavad naftakompaniidel kanda kinnitada riigis, kus asub 10% maailma naftavarudest ja 15% gaasivarudest. Eelkõige loodab Iraan Euroopa ja Aasia firmadele.
Pärsia lahest põhjas, Kaspia mere piirkonnas, on ilmet võtmas uus hiiglaslike mõõtmetega poliitiliste ja majanduslike liitude kombinatsioon. Prognooside järgi võib Kaspia mere all leiduda ligi 30 mld tonni naftat või veelgi rohkem. Kunagine nõukogude-vene võimusfäär on avanenud Ameerika jm välisriikide naftakontsernidele.
Siin on moodustamisel uued liidud, mis määravad uute rajatavate nafta- ja gaasijuhtmete kulgemistee. REUTER-SD-ETA-ÄP