Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsil aktsiate hinnad eile stabiliseerusid
Suurima tõusu tegi börsi põhinimekirjas läbi Ühispanga aktsia, mille sulgemishind kerkis 4,7 protsenti 93,95 kroonini. Tallinna Panga aktsia hind tõusis 3,7 protsenti 49,25 kroonini ja Hoiupanga aktsia hind 0,9 protsenti 115 kroonini.
Kõige suurem langeja oli eile põhinimekirjas Forekspanga aktsia, mille sulgemishind kukkus 1,6 protsenti 106,3 kroonini. Hansapanga aktsia odavnes 0,7 protsenti ja aktsia sulgemishind oli 113,25 krooni.
Investorid on siiski veel närvilised ja kasutavad iga tõusumomenti selleks, et oma positsioonidest soodsama hinnaga vabaneda, ütles väärtpaberimaakler Leino Schnur. «Samas tundub, et ostuhuvi on kasvamas,» lisas ta. «Turg on stabiliseerumas ja ka väljastpoolt hakkab raha sisse tulema.»
Schnur prognoosib, et lähipäevadel on oodata aktsiahindade päevasiseste kõikumiste vähenemist. «Mingit suurt tõusu siiski ei tule, sest investorid on endiselt hirmunud ja iga tõus annab kohe tagasilöögi.»
Börsi lisanimekirjas kukkus kõige rohkem EVEA Panga aktsia, mis langes võrreldes kolmapäevaga 21,2 protsenti ja lõpetas päeva 13 krooni tasemel. Edukaim oli Fakto aktsia, mille hind kerkis päeva jooksul 9,9 protsenti 19,5 kroonini.
Vabaturul langes enim, 26,7%, Kalevi aktsia, mille sulgemishind oli 55 krooni.
Tallinna börsi uurimus näitab, et rohkem kui kümneprotsendiliste languste ajal muutuvad aktiivsemaks suurinvestorid, samal ajal kui väikeinvestorite tehingute osakaal börsi kogukäibes väheneb.
Börs uuris väärtpaberitehingute jaotust koguste järgi ajavahemikul 3. oktoobrist kuni 11. novembrini. Börsi andmetel moodustasid tehingud vähem kui tuhande aktsiaga kõigist tehingutest keskmiselt 47 protsenti ja enam kui tuhande aktsia tehingud 53 protsenti.
Börsikrahhi ajal moodustasid väike- ja suurinvestorite tehingud vastavalt 37 ja 63 protsenti kõigist tehingutest. Seega tõusis suurinvestorite kauplemisaktiivsus võrreldes väikeinvestoritega suuremate börsilanguste ajal ligi 10 protsendi võrra.
Suurinvestorite tehingumahtude osakaal börsisüsteemi kogukäibes suurenes järsu languse päevadel 92 protsendilt 93,3 protsendile.
Statistilised näitajad kinnitavad, et väikeinvestorite tehingute osakaal börsikrahhi perioodil on küllalt väike, tõdes börsi kauplemis- ja järelevalveosakonna juhataja Ago Haabpiht. Siit võiks välja lugeda, et börsipaanikat ei ole tekitanud närvilised väikeinvestorid, lisas ta.
Hansapanga analüütiku Heikki Källu sõnul võib suurinvestorite tehingute osakaalu suurenemine aktsiahindade suurte kõikumiste ajal olla tingitud nende paremast informeeritusest. «Inimesed, kelle puhul börsitehingud ei ole põhitegevus, on tavaliselt passiivsemad ja nendeni jõuab informatsioon alles siis, kui sündmused on juba toimunud,» ütles ta. BNS-ÄP