• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaks kolmandikku Eestist mobiilsidega kaetud

    ASi Eesti Mobiiltelefon tehnikadirektor Tõnu Grünberg täpsustab, et Eesti GSM-võrguga päris sajaprotsendiline katmine ei ole võimalik ja mingid augud jäävad ka tulevikus.
    Tema sõnul ei pea päriselt paika ka üldlevinud väide, et Eesti Mobiiltelefoni NMT-võrk on katnud kogu maa. «Umbes viis protsenti Eestimaast on ja jääb katmata,» kinnitab Grünberg.
    Radiolinja Eesti ASi turundusjuht Andrus Hiiepuu nendib, et üpris tõenäoliselt jääb leviauk Alutaguse metsa keskele ning arvatavasti ka Pärnumaa soodesse. «Kus ikka inimesi ei liigu ja majandustegevust ei toimu, pole ka võrgul suuremat mõtet,» ütleb Hiiepuu.
    Hiiepuu toob näiteks maailma juhtiva mobiiliriigi Soome, kus leviala on suhteliselt palju väiksem kui Eestis. «Soome põhjaosa polaarjoone juures on mobiilivõrkudega katmata, kuna see poleks majanduslikult otstarbekas,» märgib Hiiepuu.
    Operaatorid tunnistavad ka ise, et nende pressiteadete põhjal jääb mulje, nagu käiks EMT, Radiolinja ja Ritabelli vahel omalaadi sportlik heitlus selle peale, kes suudab käiku anda rohkem maste ja tugijaamu.
    «Ühel hetkel katavad kõik kolm operaatorit Eesti ära ja siis saab määravaks kõnede ja teeninduse kvaliteet,» kinnitab Tõnu Grünberg. «Tegelikult paraneb kõnekvaliteet ka praegu pidevalt, kuid see ei ole nii käegakatsutav protsess nagu uute mastide avamine.»
    Tõnu Grünbergi sõnul investeerib EMT tänavu 270 miljonit krooni, millest vaid kolmandik läheb otseselt leviala laiendamiseks.
    Nii Grünberg kui Hiiepuu tunnistavad, et ka Tallinna linnas on punkte, kus mobiililevi ühtäkki kaob, muudest paikadest rääkimata.
    «Kui mobiiltelefon on autos püstiasendisse kinnitatud, võib levi olla suurepärane, pruugib seda aga näpuga puudutada, kui levi väheneb,» toob Grünberg näite.
    Asjaosalised ise kummutavad ettekujutuse, nagu oleks Eesti kolme mobiilsideoperaatori jaoks liiga kitsas. Praegune mobiilide arv -- üks kaart 12 elaniku kohta -- pole nende sõnul veel kuigi märkimisväärne ja ka raadiosagedusi jätkub.
    «GSM-võrgu võimete piir saabub tõenäoliselt siis, kui ühel ruutkilomeetril toimub korraga 500 kõnet,» ütleb Tõnu Grünberg.
    «Meie senised mõõtmised on andnud suurimaks tiheduseks umbes 50 üheaegset kõnet ruutkilomeetril,» lisab ta.
    Ritabelli omanikfirma ASi Levicom nõukogu esimees Tõnis Palts on pakkunud välja, et rahaliselt tasuks mobiilsideäri end ära ka juhul, kui Eestis oleks 25 mobiilioperaatorit ja igaühel neist 20 000 klienti.
    Tõnu Grünbergi väitel on selline rehkendus siiski spekulatiivne.
    «Minu teada on Hiinas ja Indias paarkümmend operaatorit, aga nad on kõik lokaalsed,» räägib Grünberg. «Nii palju üleriigilisi võrke küll end majanduslikult ei õigustaks.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Me ei tohi harjuda heade juhtidega
Peaksime ootama ja nõudma head juhtimist, kuid ei tohi sellega ära harjuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Siis me ei märkaks ega hindaks häid juhte vääriliselt.
Peaksime ootama ja nõudma head juhtimist, kuid ei tohi sellega ära harjuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Siis me ei märkaks ega hindaks häid juhte vääriliselt.
USA aktsiaturud jätkasid langust
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid täna taandumist pärast eilset järsku langust.
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid täna taandumist pärast eilset järsku langust.
Me ei tohi harjuda heade juhtidega
Peaksime ootama ja nõudma head juhtimist, kuid ei tohi sellega ära harjuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Siis me ei märkaks ega hindaks häid juhte vääriliselt.
Peaksime ootama ja nõudma head juhtimist, kuid ei tohi sellega ära harjuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Siis me ei märkaks ega hindaks häid juhte vääriliselt.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Kodulaenude intressid langesid, Euroopa keskmiseni pikk tee minna
Suurenenud konkurents kodulaenuturul surub pangalaenude intresse vaikselt allapoole, euroalas keskmiselt on tingimused aga sootuks paremad.
Suurenenud konkurents kodulaenuturul surub pangalaenude intresse vaikselt allapoole, euroalas keskmiselt on tingimused aga sootuks paremad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.