Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida peab firmajuht teadma infotehnoloogiast
12 küsimust infotehnoloogiast
1. Milline roll on infotööl minu asutuses?
2. Kes juhtkonnast vastutab IT eest?
3. Milline on ettevõtte IT arengukava?
4. Millise osa eelarvest kulutavad IT-le samalaadsed ettevõtted?
5. Kas iga hangitava süsteemi hoolduskulud on planeeritud?
6. Kas viimane üleminek kontoritarkvara uuele versioonile oli sisuliselt põhjendatud?
7. Kas on aeg arvutid võrku ühendada?
8. Kas töötajaid on koolitatud hangitud süsteemide kasutamiseks?
9. Millist dokumentatsiooni nõutakse ITtarnijalt?
10. Mis juhtub, kui ettevõtte arvutispetsialist töölt lahkub?
11. Kes teeb, kui tihti tehakse ja kus hoitakse varukoopiaid ettevõtte andmetest?
12. Kuidas IT areng võib mõjutada ettevõtte tulevikku?
Mõni firmajuht on kursis ja tegeleb infotehnoloogia (IT) pisiasjadega, mõni aga väldib kogu seda ala. Tehnilised teadmised on kasulikud kasvõi oma paberitöö tegemiseks, kuid ainult neist alati ei piisa. Alljärgnevalt toome mõned näited juhile kasulikest IT-teadmistest.
- Juhi roll. Ettevõtte infotöö korraldus vajab juhi tasemel kursisolekut IT võimalustega. Paljud muudatused, näiteks infosüsteemide või turvapoliitika rakendamine, on efektiivsed vaid siis, kui juhtkond paneb neile toimiva alguse.
- Ettevõte ja IT. Milline on IT roll ettevõttes ja selle seos ettevõtte strateegiaga? Näiteks võib IT kaasa aidata väikeettevõtte globaliseerimisele.
- Tehnoloogia. Suure mahuga ja keerukad andmed nõuavad andmebaasisüsteeme. Kui töö vajab pidevat kooskõlastust, suhtlemist ja on jaotatav projektideks, tuleb kaaluda rühmatöö ja projektijuhtimise tarkvara.
- Investeeringud. Teadma peaks tüüpilist IT-investeeringute mahtu samalaadsetes firmades, IT arendus- ja ekspluatatsioonikulude suhet. Vastavalt sellele tehakse IT-investeeringute tasuvuse hinnang.
- Personalipoliitika ja IT-alane koolitus. Paika tuleb panna infosüsteemide osakonna roll ja funktsioonid. Kuidas töötajaid valida, milline on mõistlik palgatase? Ostetud tehnoloogia tasub täiel määral ära vaid siis, kui sellega kaasneb koolitus ettevõtte töötajatele.
- Töökorraldus ja turve. Siin on vajalikud teadmised äriprotseduuride ja infotöötlusprotseduuride seostest, infotöö korraldusest, dokumenteerimisest ja jälgimisest, info kvaliteedist. Avarii korral saab loota ettevalmistusele, mida tehti rahulikel aegadel. Infosüsteemide auditeerimine võimaldab infotööd ja riske hinnata, Eestis on olemas ka vastava ala audiitorite ühing. Aasta 2000 saabumise IT-hirmud ei ole Eesti ettevõtetele üldiselt väga ohtlikud, kuid parem on oma süsteemid siiski üle kontrollida.
- Süsteemiarendus ja -hange. Ettevõtte süsteemiarendus võib põhineda oma meeskonnal või tellimustöödel. Infosüsteemide arenduse ABC on strateegia kujundamine, süsteemianalüüs, disain, teostus, testimine, koolitus, juurutamine, muudatuste juhtimine, projekti- ja kvaliteedijuhtimine, standardid. Tellimustööde puhul on olulised ka hanke korraldus, pakkumiskutse, hankeleping, projektis üleantavad materjalid. Tähtsad on ka eriolukorrad, näiteks hilinev projekt.
- IT perspektiivid ja taust. Maksaks uurida IT arengut ja selle majanduslikke ning sotsiaalseid tagajärgi sellistes valdkondades nagu elektrooniline äri, isikuandmete kaitse, riigi strateegilised infosüsteemid.