• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    19 krooni miljoni dollari katteks

    AS Maskott nõuab kohtu kaudu raha Olseni firmalt ASilt Newt Eesti, kes puhastas kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Miinisadamat ja Paldiski sadamat uppunud Vene sõjalaevadest ning on tänaseks oma tegevuse lõpetanud.
    Kohtule esitatud pankrotiavalduses viidatakse 1994. aastal sõlmitud laenulepingule, mille kohaselt Newt Eesti sai Maskoti käest 1 miljon USA dollarit. Laenu põhisumma sissenõudmisest on Maskott loobunud, pankrotiavalduses viidatakse vaid tasumata intressidele 1,5 miljoni krooni ulatuses.
    Ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi sõnab, et Newt Eesti allesjäänud varanduseks võib pidada pangakontol olevat 19 krooni. Lisaks Maskotilt saadud laenule on Newt Eesti võlgu veel ka maksuametile 1,5 miljonit krooni. Maskoti omanikud Filimonov ja Udras väidavad, et endine Newt Eesti tegevdirektor Viktor Väli ise on omakäeliselt kinnitanud, et ta on Newt Eesti nimel miljon dollarit kätte saanud.
    AS Newt Eesti moodustati 1994. aastal, asutajaiks Norra firma Newt Ltd eesotsas Harald Loe Olseniga ning kaks eestlast -- Indrek Haavel ja Viktor Väli. Haavel on veendunud, et mingit miljoni dollari laenamist polegi toimunud. Ta lisab, et laenulepingul pole kasutatud õiget firmapitsatit.
    Haaveliga sama meelt on Harald Loe Olsen, kelle sõnul vallandati lühikeseks ajaks palgatud Väli töölt mais 1995. Kogu oma töötamise ajal ei ole Välil olnud Olseni kinnitusel allkirjaõigust.
    Lisaks mainitud miljonile dollarile on Viktor Väli alla kirjutanud veel ühele laenulepingule. Nimelt olevat ta augustis 1995 saanud Kaliningradis tegutsevalt firmalt BN Company 300 000 USA dollarit. Ka sellel paberil pole kasutatud Newt Eesti firmatemplit, pealegi kinnitab Indrek Haavel, et tema allkiri sellel on võltsitud.
    Raha pidi Välil siiski olema. Näiteks ostis ta märtsis 1995 endale uhiuue Chevrolet, mille ta küll aasta hiljem maha müüs Aleksandr Kovalt?ukile, kes juhib Marlboro maaletoojat, Bankend Eesti ASi.
    Väidetavalt asuvat Väli praegu Kaliningradis. Samas oli ta end alles tänavu septembris oma Õismäe korterist välja kirjutanud. Väli kohta liigub kaks versiooni. Esiteks, ta on pettur, ja teiseks, ta on allilma ohver, kelle käest on allkirjad väevõimuga välja pressitud.
    Harald Loe Olseni seiklused Kaliningradis aastal 1997
    - 14. märts
    Viibides Kaliningradi oblastis Baltiiskis, helistab Olsen äriasjus BN Companysse Sergei Kirillovile, lepitakse kokku kohtumine 17. märtsiks.
    - 17. märts
    Olsen ise ei saa kohtumisele minna ning tema asemel läheb äripartner Jevgeni Bezrodnõi Vene firmast ANKER. Lepitakse kokku kohtuda järgmisel päeval.
    - 18. märts
    Olsen läheb koos oma abiga, eestlase Rein Niidasega BN Company tehasesse, kus kohtub Kirilloviga. Pärast lühikest vestlust Kirilloviga viiakse Olsen ja Niidas eraldi tubadesse. Ruumis, kuhu juhatati Olsen, ootavad teda kaks meest, kes soovivad rääkida 300 000 USA dollarist, mille Olsenile kuuluva firma Newti endine direktor Viktor Väli oli BN Company käest Newti tarbeks saanud. Peatselt juhatatakse ruumi ka Viktor Väli. Paari tunni pärast antakse Olsenile võimalus helistada oma firmasse, et sealt toodaks nõutud paberid ja firmapitsat.
    - 18. märtsi õhtupoolik
    Olsen viiakse tagasi esialgsesse ruumi, kus talle öeldakse, et kui tema ja Niidas soovivad ellu jääda, siis ta peab alla kirjutama teatud paberitele. Muu hulgas peab ta loovutama oma firma õigused, mis tulenevad lepingust ANKERiga (selleks oli kohale toodud ka Jevgeni Bezrodnõi) ja alla kirjutama kohustusele tasuda hiljemalt 21. märtsiks Väli poolt võlgu võetud 300 000 dollari katteks 1 300 000 dollarit (laen koos intressidega) Tallinnas Erika 7 asuva firma arvelduskontole Eesti Hoiupangas, samuti kohustusele tasuda aprillis 1997 Viktor Välile nn valuraha 1 500 000 dollarit. Pärast paberitele allakirjutamist sõidavad Olsen, Bezrodnõi ja Niidas Baltiiskisse.
    - 21. märts
    Olsenil õnnestub Tallinna kaudu Norrasse pääseda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.