20. november 1997 kell 22:00

Ravimite hulgimüügis kolm turutegijat

Rägo andmeil tarbiti Eestis eelmisel aastal ravimeid veidi üle poole miljardi krooni eest. «Näiteks Tallinna Kaubamaja mullune käive oli samuti umbes pool miljardit krooni.» Rägo sõnul peaks ravimite turg tänavu suurenema veerandi võrra.

Lõviosa ravimitest imporditakse. Vaid viis protsenti Eestis müüdud ravimitest on toodetud Eestis Tallinna farmaatsiatehases, Põlvas asuvas ASis Nycomed Sefa või Jüris asuvas farmaatsiatehases GEA Eesti, mis kuulub USA farmaatsiafirmale Bristol-Myers Squibb.

«Eesti ravimiturul on ravimite tootjad oma kaubaga, mitte aga ravimite hulgimüüjad,» kummutab Tallinna firma Tamro (endine AS Tamda Eesti) tegevdirektor Tarvo Vaasa järgmise ajakirjanduses levinud väite.

«Müüme teenust põhiliselt apteekidele ja haiglatele. Osutame teenust ka tootjatele, võttes näiteks tollist vastu nende kauba, ladustades selle nõuetekohaselt ja toimetades kauba edasi tellijale,» selgitab Vaasa.

Tartus registreeritud firma ProMedi juhataja ja põhiomanik, Tartu ülikooli lõpetanud anestesioloog Vahur Nurm lisab, et hulgifirmade ülesanne pole aktiivselt selgitada kauba headust. Seda teevad ravimitootjate esindajad. Eestis tegutseb üle 30 maailma tuntud ravimifirma esinduse.

«Meie ülesanne on teha ravim kättesaadavaks,» rõhutab Nurm ja kurdab, et hulgifirmade tihe konkurents on kliendid ära hellitanud. Suurematel hulgifirmadel on oma autopark. Tallinna ja Tartu apteeke-haiglaid suudetakse teenindada vajaduse korral mitu korda päevas. Üle Eesti veetakse ravimid tellijatele kaks-kolm korda nädalas.

Eesti apteekrite liidu tegevdirektori Kaljo Sõerde sõnul on apteekrid kahel viimasel aastal hinnanud ravimite hulgifirmasid. «Esitosin on sama, aga firmad on kohti vahetanud,» räägib Sõerde. «Mullune võitja ProMed jäi tänavu näiteks seitsmendaks.» Proviisorite hinnangul kujunes esikolmik tänavu järgmiseks: Magnum Medical, Tamda Eesti, Nycomed Sefa.

Et Eestis toimib ravimite varustamisel mitmekanaliline süsteem, on hulgifirmade tegelikku käivet raske hinnata, kurdab Rägo. «Firmad müüvad ravimeid üksteisele,» selgitab Rägo. «Mine võta kinni, äkki viimane lüli müüs ravimipartii hoopis Lätti.»

Teistelt hulgifirmadelt ravimit osta pole tulus, nendib Vahur Nurm. «Kliendi soov on aga meile olulisem,» rõhutab Nurm. Tema andmeil toob ProMed Eestisse umbes 90 protsenti ravimitest, ülejäänud ostab teistelt hulgifirmadelt, ka Lätist ja Leedust. ProMed ja Magnum Medical vahendavad mõlemad Lätti ja Leetu kümnendiku ravimitest. ProMedil on Lätis ja Leedus tütarfirma.

AS Magnum Grupp ostis eelmisel nädalal 49 protsenti Läti suuruselt kolmanda ravimite hulgimüüja Pharma-Service-Riga SIA aktsiatest. «Suurte ravimifirmadega suhtlemisel saame nüüd rõhutada, et suudame pakkuda teenust kahes Balti riigis,» hindab Tartu firma Magnum Medicali juhataja Andres Raukas aktsiate ostu. Tartu ülikooli keemikuharidusega Raukas vahetas kuu aega tagasi välja Jaak Hioni, kelle Magnum Grupi omanikud edutasid Tallinna farmaatsiatehase juhatuse esimeheks.

Alates 12. novembrist tegutseb Tamda Eesti asemel Tamro, mis on Soome ravimihulgimüügifirma tütarfirma.

«Tamro põhimõtteliselt teenust väljapoole Eestit ei osuta,» rõhutab Tarvo Vaasa ja lisab, et nad ei müü ravimeid nende teada rahalistes raskustes olevatele hulgimüüjatele ja klientidele. Vaasa lisab, et üldiselt on hulgimüügifirma juhtide vahel töised ja sõbralikud kontaktid. Jala tahapanekut ja konkurendi tõrvamist ei esinevat.

Soome teise ravimite hulgimüüja Oriola OY tütarfirmale Eestis ASile Oriola kuulub kümnendik Eesti ravimiturust. Oriola tegevdirektor Leho Nõlvak meenutab, et nad olid sunnitud septembris esitama ProMedile pankrotihoiatuse. «See mõjus,» seletab Nõlvak. «Saime kohe ligi poolemiljonilise võla kätte.» Nõlvaku sõnul on neil nüüd ProMediga uus koostööleping sõlmitud. «Ravimite mulgimüüjate ja apteekide makseraskused pole sugugi tüüpilised,» väidab Nõlvak. «Kõige raskem tundub olevat haiglatel.»

Eestis, Lätis ja Leedus on ravimite puhul erinev hinnapoliitika. Lätis on hinnad vabad, Leedus on fikseeritud apteegihinnad ja Eestis on fikseeritud juurdehindlus. Põhiosa ravimi hinnast moodustab Lembit Rägo sõnul tootjahind. Hulgimüüja juurdehindlus on meil vahemikus 5--20 protsenti ja apteegi juurdehindlus 15--70 protsenti.

Juurdehindlus on fikseeritud põhimõtte järgi: mida kallim ravim, seda väiksem juurdehindlus. «Seetõttu on ravimite vahendajad isegi rohkem huvitatud madalama hinnaga ravimite vahendamisest,» toob Rägo esile meie hinnapoliitika plussi. «Ravimite hulgifirmad teenivad eeskätt käibe pealt, mitte ravimite hinna arvel.» Ainsana avalikustab kolmest suurest hulgifirmast oma eelmise aasta kasumi ProMed -- 207 000 krooni.

Ravimifirmadele väljastab tegevuslitsentsi sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjon, kusjuures nn musta töö teeb ära ravimiameti inspektsioon. Maksimaalselt saab komisjon anda tegevuslitsentsi viieks aastaks. Millist liiki ravimeid tohib hulgifirma müüa, sõltub eelkõige spetsiifiliste ladude olemasolust. Näiteks narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid tohivad vahendada vaid Eesti kolm suurimat hulgifirmat.

Tarvo Vaasa peab Järvel asuvat Tamro ladu Balti riikide parimaks. «Eelmisel aastal investeerisime lao rekonstrueerimisse veidi alla kümne miljoni krooni,» lisab Vaasa. «Hulgimüügifirma edukus sõltub korralikest ladudest, headest suhetest tootjatega ja hästitoimivast logistikast.»

Andres Raukas peab Magnum Medicali trumbiks firmas välja töötatud arvutisüsteemi, mida on tunnustanud ka välisspetsialistid. «Arvutisüsteem võimaldab meie suurematel partneritel olla pidevalt kursis oma toodete laoseisu ja müügistatistikaga Eestis,» tutvustab Raukas. Tema sõnul kasutab praegu nende internetiteenust 30 apteeki.

Magnum Medicali põhiladu asub Tartus. «Tallinnas on meil kiire käibe ladu,» räägib Raukas. «Kuigi Tallinnas on meil vaid 15 protsenti laoseisust, annab pealinna ladu kolmandiku firma käibest.»

Vahur Nurme sõnul likvideerib ProMed peatselt oma laod Tartus ja koondab kõik Sauele. Raukas peab Sauel asunud RASi Eesti Veterinaarvarustus erastamist 1995. aastal ProMedi poolt heaks tehinguks.

Vahur Nurmele ja ProMedile kuuluv OÜ Heirek ostis aasta alguses RASi Eesti Ravim, makstes neljast pakkujast enam -- 11 miljonit krooni. Hiljem müüs Heirek ASi Eesti Ravim ühe krooni eest ProMedile. Nüüd tunnistab Nurm, et Eesti Ravimi majanduslik olukord osutus mittetõeseks. «Varem Eesti Ravimis tehtud auditi ja hiljem meie tellitud Price Waterhouse'i auditi vahe on 11 miljonit krooni,» räägib Nurm. «Uurimine peab tuvastama, kust tuli 11 miljoni krooni suurune enamkahjum.»

Kuu aega tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Vahur Nurm ei soovi riigile tagasi maksta maailmapanga laenu, mille eest osteti Eesti Ravimile ravimeid. Tagasimaksmata põhisumma on ligi 11 miljonit krooni. RASi Eesti Ravim ja rahandusministeeriumi sõlmitud leping lõpeb detsembris. Riik ähvardab asja lahendada kohtu kaudu.

Nurme sõnul ei saa auditist selgunud kahjumit seostada Eesti Ravimi väidetava võlalooga. «Et mõlemal juhul esineb arvuna 11 miljonit, on kokkusattumus,» väidab Nurm.

Nurme sõnul lasub tal kohustus investeerida erastatud Eesti Ravimisse kolme aasta jooksul üheksa miljonit krooni. «Kui Eesti Ravimi tegevust takistatakse, pole mingit mõtet sinna investeerida,» nendib Nurm. Ta tõdeb, et Eesti Ravimi turg on pidevalt vähenenud ja Tallinnas nullilähedane. «Kui esitatakse täiendavaid nõudmisi, pole välistatud Eesti Ravimi pankrot,» tõdeb Nurm.

Hetkel kuum