23 november 1997

Riik kingib Estonian Airile raha

ASi Estonian Air aktsiakapitali tuleks ilmselt suurendada ja riigi panus võiks olla veidi üle kaheksa miljoni krooni, ütles Estonian Airi nõukogu liige rahandusministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Agate Dalton pärast nõukogu istungit eelmisel nädalal.

«Sellest 5,2 mln krooni oleks üheksa naise (Estonian Airi kassiirid -- toim.) tekitatud kahju korvamine, ligi 3,3 mln krooni puhul oleks tegu Estonian Airile omal ajal antud laenuga, mis oli mõeldud võlgade tasumiseks RE-le Eesti Lennujaamad,» lausus Dalton.

Riik andis Estonian Airile laenu 16 mln krooni Eesti Lennujaamadele võlgu oldud summa eest tasumiseks, selgitas Dalton. Pärast Estonian Airi erastamist tehti tasaarveldused ja laenust jäi lennufirma bilanssi koos viivistega 3,3 miljonit krooni, lisas ta. Nüüd on rahandusministeerium Daltoni sõnul kustutanud ka selle summa.

Daltoni hinnangul suurendaks riigipoolse investeeringu tegemine Estonian Airi aktsiakapitali riigile kuuluvate aktsiate hinda.

Estonian Airi aktsiakapital on praegu 90 miljonit krooni, millest riigile kuulub 34 protsenti ehk 30,6 miljonit krooni.

Keskuurimisbüroo on esitanud riigiprokuratuurile süüdistuskokkuvõtte, mille kohaselt petsid Estonian Airi raamatupidaja Valentina Tihhonova ja ettevõtte kaheksa kassiiri aastatel 1994--1995 lennufirmalt välja üle viie miljoni krooni. Agate Dalton ütles, et riik on võtnud endale kohustuse maksta kinni kahju 5,2 mln krooni eest, millest enamiku moodustab kassapidajate väljapetetud raha.

Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktori Avo Annuse sõnul on Estonian Airi puhul tegemist erijuhtumiga, sest erastamislepingus sisaldub punkt, millega riik kohustus enne erastamist bilansis mitte kajastunud kohustused likvideerima.

Annus väitis, et erastamisagentuuri nõukogu kaalus eelnimetatud punkti heakskiitmist enne erastamislepingusse lisamist põhjalikult. «Kuna Estonian Airiga olid asjad enne erastamist keerulised, oli agentuuri nõukogul põhjust arvata, et sellised probleemid võivad esile kerkida,» lausus Annus.

«Tsiviilõigusega on sätestatud, et kui müüdud kaubal on varjatud puudused, kannab need müüja,» lisas Agate Dalton. Ta on veendunud, et riik peab oma kohustustest kinni pidama, sest tegu pole suurte summadega.

Daltoni sõnul on imelik, et riik pole veel Estonian Airile eraldanud raha kassiiride väljapetetud summa hüvitamiseks. Avo Annus ütles, et 5,2 miljoni krooni eraldamine on veninud, sest majandusministeerium pole valitsusele seni vajalikke pabereid esitanud.

Annus kinnitas, et valitsus on võtnud vastu korra, mille kohaselt anti erastamisagentuurile iseseisev õigus katta pärast erastamist välja tulevad rahalised kohustused. Ta ütles, et erastamisagentuur saab täita need kohustused uue omaniku ees mitte suuremas summas, kui laekus riigile raha ettevõtte müügist.

«Kuna Estonian Airi erastamine käis aktsiakapitali laiendamise teel, ei laekunud ettevõtte erastamisest otseselt raha,» selgitas Annus. Tema sõnul ei saa erastamisagentuur kasutada seetõttu antud õigust, vaid selle raha peab eraldama valitsus omandireformi reservfondist.

«Meie saatsime vastavad dokumendid majandusministeeriumisse, kus on tekkinud segadus, sest ilmselt ei saadud ministeeriumis kohe aru, miks agentuur raha eraldada ei saa,» ütles Annus.

Estonian Airi presidendi Børge Thornbechi sõnul näib raha saamine siiski lahenevat, sest 5,2 miljoni krooni eraldamist lennufirmale toetab ka teede- ja sideministeerium.

Hetkel kuum