Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EVP järgmisel aastatuhandel
Möödunud kuu jooksul on ringluses olevate EVPde arv vähenenud veidi vähem kui 40 miljoni krooni võrra. Mõningast, kaua oodatud elavnemist näitab sealjuures maa erastamise korraldajate aktiivsus.
Elavnemisest hoolimata tuleb tõdeda, et EVPde ringlusest ärakorjamise tempo on seni ebarahuldav. Valitsuse paljukiidetud otsus pikendada EVP kehtivusaega oli tegelikult pealesunnitud, sest praeguse tempo jätkudes oleks 1998. aasta 1. detsembriks ringluses olevate EVPde arvu suudetud vähendada vaid ca 500 mln võrra ehk 10% praegu ringluses olevast hulgast, jättes enam kui 5 mld erastamisväärtpaberit n-ö õhku rippuma. Sellist erastamisprogrammi läbikukkumist ei saa endale lubada ükski valitsus.
Uus väljapakutud tähtaeg ei pruugi aga tuua lõplikku kergendust. Kõigi EVPde tähtaegseks ärakorjamiseks tuleks järgneva kolme aasta jooksul iga kuu kustutusarvetele tuua 160 miljonit EVP-krooni. Seda eeldusel, et uusi erastamisväärtpabereid ringlusse ei lasta, mis senist lisandumistempot arvestades kindlasti reaalne pole. See seab erastajate ette hoopis teisest mastaabist ülesande kui seni ette võetud. Igatahes ei saa välistada võimalust, et erastamisväärtpaberid püsivad elus ka pärast 2000. aastat.
EVP hind börsil osutus aktsiatega võrreldes tugevamaks. 20% langus oli väiksem kui pankadest turuliidritel, langus algas hiljem ning ka stabiliseerumine tuli muu turuga võrreldes varem. Põhjuseks siin EVP iseloomust tulenev suhteliselt madal, kuid see-eest pidev nõudlus -- EVP-järelmaksud ning maa erastamine jäetakse hooletusse siis, kui muud võimalust enam pole ning börsilangus mõjutab seda vähe. Üldine rahapuudus oli hinnalanguse suurimaks põhjuseks, samuti erastamisväärtpaberite hulga pidev suurenemine depooarvel.
Esimese teguri kadudes võib hind pisut tõusta, arvestades ka lähenevat Liviko ja EMEXi avalikku müüki ning maa erastamise kiirenemist. Eriti viimane tegur võib hinda tõsta, kuna müüki tuleb maatükke, mis pakuvad huvi institutsionaalsetele investoritele. Pikemas perspektiivis hind siiski palju ei tõuse, kuna depooarvele liigub üha enam EVPsid, suurendades sellega pakkumist börsil.
Lähemate kuude perspektiivis võib praegust hinda turul pidada soodsaks. Suuremate koguste hankimine võib siiski osutuda raskeks, kuivõrd kauplemine on viimastel nädalatel olnud passiivne ning üksik suurem order võib hinda tublisti tõsta.