• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EVP järgmisel aastatuhandel

    Möödunud kuu jooksul on ringluses olevate EVPde arv vähenenud veidi vähem kui 40 miljoni krooni võrra. Mõningast, kaua oodatud elavnemist näitab sealjuures maa erastamise korraldajate aktiivsus.
    Elavnemisest hoolimata tuleb tõdeda, et EVPde ringlusest ärakorjamise tempo on seni ebarahuldav. Valitsuse paljukiidetud otsus pikendada EVP kehtivusaega oli tegelikult pealesunnitud, sest praeguse tempo jätkudes oleks 1998. aasta 1. detsembriks ringluses olevate EVPde arvu suudetud vähendada vaid ca 500 mln võrra ehk 10% praegu ringluses olevast hulgast, jättes enam kui 5 mld erastamisväärtpaberit n-ö õhku rippuma. Sellist erastamisprogrammi läbikukkumist ei saa endale lubada ükski valitsus.
    Uus väljapakutud tähtaeg ei pruugi aga tuua lõplikku kergendust. Kõigi EVPde tähtaegseks ärakorjamiseks tuleks järgneva kolme aasta jooksul iga kuu kustutusarvetele tuua 160 miljonit EVP-krooni. Seda eeldusel, et uusi erastamisväärtpabereid ringlusse ei lasta, mis senist lisandumistempot arvestades kindlasti reaalne pole. See seab erastajate ette hoopis teisest mastaabist ülesande kui seni ette võetud. Igatahes ei saa välistada võimalust, et erastamisväärtpaberid püsivad elus ka pärast 2000. aastat.
    EVP hind börsil osutus aktsiatega võrreldes tugevamaks. 20% langus oli väiksem kui pankadest turuliidritel, langus algas hiljem ning ka stabiliseerumine tuli muu turuga võrreldes varem. Põhjuseks siin EVP iseloomust tulenev suhteliselt madal, kuid see-eest pidev nõudlus -- EVP-järelmaksud ning maa erastamine jäetakse hooletusse siis, kui muud võimalust enam pole ning börsilangus mõjutab seda vähe. Üldine rahapuudus oli hinnalanguse suurimaks põhjuseks, samuti erastamisväärtpaberite hulga pidev suurenemine depooarvel.
    Esimese teguri kadudes võib hind pisut tõusta, arvestades ka lähenevat Liviko ja EMEXi avalikku müüki ning maa erastamise kiirenemist. Eriti viimane tegur võib hinda tõsta, kuna müüki tuleb maatükke, mis pakuvad huvi institutsionaalsetele investoritele. Pikemas perspektiivis hind siiski palju ei tõuse, kuna depooarvele liigub üha enam EVPsid, suurendades sellega pakkumist börsil.
    Lähemate kuude perspektiivis võib praegust hinda turul pidada soodsaks. Suuremate koguste hankimine võib siiski osutuda raskeks, kuivõrd kauplemine on viimastel nädalatel olnud passiivne ning üksik suurem order võib hinda tublisti tõsta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.