30 november 1997

Pimesikumäng metsalaadal

«Kindel värk, et liiga kallis,» plahvatab ühe hooga Raplamaal aasta tagasi valminud Purila saeveski üks omanik, Balti Äri & Kaubanduse ASi tegevdirektor Illar Aigro.

Eesti sel aastal Imavere järel võimsuselt teise saeveski omanikud investeerisid üle 100 miljoni krooni arvestusega, et tihumeetri palgi ostuhind saeveski väravas võib olla kuni 700 krooni. Sellest tuleb aga lahutada transpordikulu kuni 100 krooni tihumeetrilt, sest riik ei too palki saeveskisse, vaid müüb seda metsa ääres vahelaos.

Palgiga varustamise ebakindlus sundis meid peatama investeeringud, jätkab Purila saeveski teine omanik, Kanalisaartel registreeritud INCAT Grupi tehniline direktor iirlane Peter Wraith. Saetööstuse laiendamisena plaanis firma investeerida sel aastal üle 30 miljoni krooni liim-puitplaadiliini ostmiseks, räägib ta. «Aga me ei saa seda teha, sest meil ei ole puiduga varustamise garantiid,» laiutab Wraith käsi.

Omanikud on muutunud umbusklikumaks, sest turg on muutunud, lisab Võrumaalt Sõmerpalu saeveski ASi Toftan direktor Tiit Kolk. Toftani omanikud on kolm rootslast ja Skandinaavia kaubanduskontsern Thomesto. Kolgi sõnul oli plaanis 1999. aastal järgmine investeering tootmisvõimsuse suurendamiseks, aga praegu on asi seisma pandud. «Omanikud ootavad, kas tasub teha,» selgitab ta. Tänu soodsale asukohale piiri ääres on Toftanil võimalus osta vajalik palk ka Lätist või Venemaalt, nendib Kolk.

Saetöösturite protesti algatas Suure-Jaani metsalaat novembri alguses, kus riik pakkus valitsuses septembris vastu võetud metsa müügi korra järgi esmakordselt lepinguid tuleva aasta esimese poole metsamaterjali müügiks. Ettevõtjad pidasid juba riigi määratud alghinda -- 600 krooni palgi tihumeeter -- nii kalliks, et enamik suuremaid saetööstusi jättis juhtide sõnul ostupakkumise tegemata.

Hoolimata kõrgest alghinnast tõusis pakkumisel hind veel 50 krooni võrra ja kaks kolmandikku müüki pandud üle 400 000 tihumeetrist materjalist, valdavalt palk, müüdi kokku 131 miljoni krooni eest ära.

Samas on metsandusringkondades vastuseta küsimus, kes Suure-Jaani metsalaadal suure osa palgist ära ostis. Suuremate saeveskite juhid kinnitavad kindlameelselt, et keegi pakkumust ei teinud.

Kõige tõsisema plaaniga valmistus metsamaterjali ostma metsamaterjali eksportija AS Adonis, mille omanikud on Indrek Mandre ja Rein Lembit Palipea. Oli küll plaan osta ära kogu riigi poolt müüki pandud palk ja paberipuu, kinnitab Indrek Mandre. Asi jäi aga teostamata väga lihtsal põhjusel. «Arvutihäire tõttu ei saanud me pakkumust õigeks ajaks valmis,» kommenteerib Mandre.

Ühe anonüümseks jääda soovinud metsandusringkonna allika sõnul on suurendab praegust segadust veelgi asjaolu, et suuremad saetöösturid leppisid kokku metsalaata boikoteerida. Aga kellelgi boikoteerimise eestvedajatest lõid põlved nõrgaks ja nad ostsid tegelikult suure koguse palki. Sealt võib ka otsida põhjust, miks metsaametilt nõuti metsamaterjali ostjate salastamist.

Äripäevale on väidetud, et üks palgi ostja oli ASiga Sylvester või tema nõukogu esimehe Mati Polliga seotud firma. Lisaks Imavere saeveski varustamisele Sylvester ka ekspordib palki, kinnitab firma tegevdirektor Urmas Nimmerfeldt.

Samas aga on nii Sylvesteri kui tema osalusega Imavere saeveski juhid kinnitanud, et nemad riigi müüdud palgile pakkumust ei teinud.

Ala hästi tundvate inimeste sõnul on aga metsamaterjali võimalik osta mitme lihtsa skeemi järgi. Näiteks teeb pakkumuse mõni spetsiaalselt pakkumiseks soetatud firma, pakkumuse teevad sõltumatud vahendusfirmad, kes müüvad palgi hiljem saeveskile, kuni selleni, et sadamasse veetud ekspordiks ostetud palk laeva laadimise asemel hoopis saeveskisse sõidab.

Kohaliku tööstuse ostusoovi vastaselt vahendajate kaudu ekspordiks mineva töötlemata palgi hulk sunnib kehtestama Läti eeskujul ekspordimaksu, leiab ASi Woodex juhatuse esimees Priit Maran.

Hirmsat metsaostubuumi kinnitab ka ASi Mets & Puu tootmisdirektor Aare Ainsoo. «Oksjonil ostavad x firmad, kellest pole midagi kuulnud,» tõdeb ta.

Vastukaaluks töösturite süüdistusele vahendaja-eksportija aadressil leiab Indrek Mandre, et hoopis kohalik saetööstus ise on hinna ja turu rikkumises süüdi. Mingite hetke eesmärkide nimel on ostetud suvalise hinnaga teiste eest palk ära, aga see võimaldab müüjatel hinna üles kruvida, selgitab ta.

«Ja kuivõrd kohalik see kohalik saetööstus ikka on,» küsib Mandre retooriliselt vastu, esindades kohalikele kuuluvat vahendusfirmat.

Ettevõtjad viibutavad riigiametnike suunas rusikat ja nõuavad ostjate avalikustamist. «Ma arvan, et meil on õigus seda teada saada,» lausub ASi MoDo Mets tegevdirektor Erki Unn. Varem või hiljem ujuvad andmed ikka välja, sest me ju näeme, mis metsas toimub, kinnitab ta.

Metsaameti metsanduse ökonoomika- ja infokeskuse juhataja asetäitja Aigar Kallas kinnitab, et ostjate nimed ei jää saladuseks, kuid metsaamet ei avalikusta andmeid enne, kui on möödunud protestide esitamise aeg. «Samas nõudsid just töösturid, et amet ei levitaks, kes kui palju ja mis hinnaga ostab,» meenutab ta nõutult.

Kallas teatas vahetult pärast metsalaata, et palgi ostjad on põhiliselt Eestis saetööstust omavad ettevõtted. «Mis teha, kui näiteks Lumiforest palgi Imavere saeveski asemel riigist välja viib,» tõi ta näite, kui raske on tõmmata piiri. AS Lumiforest on Soome kontserni Enso Eestis puidu varumisega tegelev tütarettevõte, kontsern on osanik ka Eesti võimsaimas, Imavere saeveskis.

Investeeringute peatumist ja segadusi ostjatega tekitanud metsa müügi korra muutmise vajadust rõhutavad kõik ettevõtjad ja seda on tunnistanud ka Aigar Kallas. Suvistel vaidlustel korra kinnitamise eel kaasati diskussiooni ka ettevõtjaid ühendav kaubandus-tööstuskoda, kes nõudis metsa müüki ainult avaliku enampakkumise ehk oksjoni teel.

Villu Reiljani eestvedamisel müügi korra koostanud metsaamet soovis aga müüa metsa ka läbirääkimistel saavutatud kokkuleppehindadega kohalikule tööstusele.

Peter Wraith teeb ettepaneku ehitada kirik keset küla ja müüa metsamaterjali iga piirkonna tööstuse esindajate ühistel läbirääkimistel metsaametiga. «Ametlikult tuleks kokku leppida, kellel kui palju on vaja ja millise hinnaga on võimalik osta,» selgitab ta.

«Täitsa normaalne variant,» toetab ettepanekut Aare Ainsoo. «Mõeldamatu,» vastab Aigar Kallas. Sel juhul lõikame ära uued investeeringud metsa töötlevasse tööstusse, sest nemad jääksid läbirääkimiste ringist välja, põhjendab ta. «Muidugi on tänaste töötlejate huvi, et uusi konkurente ei lisanduks,» kommenteerib Kallas.

Kallas kinnitab, et metsaamet on keskkonnaminister Villu Reiljani eestvedamisel reformide teel ja hoolimata vastuseisust suunda ei muuda. «Pööre tuleb täielik ja mineviku sahkerdamised metsas enam läbi ei lähe,» lubab Kallas.

Hetkel kuum