3. detsember 1997
Jaga lugu:

Kas ootate, et tuleksid erakorralised valimised?

POOLT

Suhtun erakorralistesse valimistesse positiivselt. Praegune riigikogu on viimasel ajal tõestanud, et nad üsna sageli teevad kas valed otsused või ei suuda üleüldse otsuseid vastu võtta, mis on veel hullem variant.

Muidugi tekib küsimus, kas me saame piisavalt hea uue parlamendi. Aga kui on selge, et olemasolev parlament ei suuda efektiivselt tööd jätkata, siis ma arvan, et ei ole mõtet ka oodata. Sest iga päev, mis asi venib, kui on selge, et tulemust ei tule, on kulu. Ja meie ressursid on nii, nagu nad on -- limiteeritud.

Hullemaks on alati võimalik minna, aga kas me peame siis ootama seda, kui asi läheb veel hullemaks. Parlament on selleks, et ta juhiks protsesse, mitte et ta ootaks, kui protsessid on läinud nii kaugele, et enam midagi pole võimalik ette võtta.

Ma arvan, et 40 protsenti läheb käiku see stsenaarium, et uued valimised tulevad, ning 60 protsenti, et neid ei tule. Niikuinii leitakse kokkupuutepunktid, mida ma pean ka täiesti võimalikuks leida. Küsimus on ainult selles, kas tunnetatakse mõlemalt poolt õigesti seda piiri, kus see kokkulepe teha.

VASTU

Ei oota. Praeguses situat-sioonis nad ei anna mitte midagi olulist juurde. Kui praegu kuulutada välja erakorralised parlamendivalimised ja rahulikult jätta riigieelarve vastu võtmata, see tähendab, et võib juhtuda, et me jääme küllalt pikaks ajaks ilma riigieelarveta.

Ausalt öeldes mina usun terve mõistuse võitu ja terve mõistus võidab nii või naa, kas on erakorralised parlamendivalimised või ei ole. Arvan, et eelarve osas saab normaalselt kokku leppida küll. Praegu ajavad mõlemad pooled ennast lihtsalt kõvaks. Just selles on küsimus.

Küll see kompromiss leitakse. Peale selle ma arvan, et lausa kohustuslik on leida kompromiss, sest me ei tohi ära unustada ühte momenti -- detsembri keskel toimub nagu Euroopa Liidu suhtes midagi. Ma ei usu, et see positiivne on, kui selgub, et meil on tegelikult poliitiline kriis ja ebastabiilsus.

Aga üldiselt on niimoodi, võib ka teiselt poolt ütelda, et poliitikud reeglina ju ainult deklareerivad, et nad mõtlevad riigile ja rahvale. Tegelikult nad mõtlevad kõige rohkem enda peale, nii et ma ei imesta, kui nad äkki ämbrisse lähevad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum