Eesti ja Leedu asusid majanduskasvu teele 1995. a, Läti aasta hiljem. Seejuures on nende riikide sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasutempo enam-vähem võrdne, jäädes 4--5% tasemele. Eesti ja Leedu 1999. a inflatsiooniks ennustab EIU 8%, Lätil väiksemat -- 5,9%.

Baltimaade suuremaid probleeme -- jooksevkonto defitsiit -- saavutab EIU väitel maksimaalse taseme tuleval aastal ja ulatub kolme riigi peale 2,6 mld USA dollarini. Seejuures suurim on see Leedul (1,4 mld dollarit), järgnevad Eesti (620 mln dollarit) ja Läti (580 mln dollarit). Jooksevkonto defitsiidi kasv õnnestub Baltimaadel esmakordselt peatada 1999. a.

See-eest läheb EIU arvates Leedul esimesena korda peatada väliskaubandusbilansi defitsiidi kasv. Seda aastal 1998, mil see on suurim ehk 1,6 mld dollarit, mis moodustab 15% SKTst. Inglise analüütikud usuvad, et Eesti ja Läti kannavad võitluse väliskaubandusdefitsiidi vastu uude sajandisse, kuhu jõudmisel on see Eestil 1,35 mld dollarit (moodustades 27% SKTst) ja Lätil 1,2 mld dollarit (21% SKTst).

Et välisvõlg ei kasvaks ja keskpankade valuutareservid ei kahaneks, tuleb vähemalt pool jooksevkonto defitsiidist katta otseste välisinvesteeringutega. Äsjane börsikriis näitas, kui ebakindlad on portfelliinvesteeringud. Sellest tulenevalt on Lätil vaja aastas saada otseseid välisinvesteeringuid 280 mln dollarit ja Eestil üle 300 mln dollari. B&B-ÄP