• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,37%6 220,64
  • DOW 30−0,07%44 465,62
  • Nasdaq 0,79%20 362,2
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,37%6 220,64
  • DOW 30−0,07%44 465,62
  • Nasdaq 0,79%20 362,2
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 05.12.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandus kasvuteel

Eesti ja Leedu asusid majanduskasvu teele 1995. a, Läti aasta hiljem. Seejuures on nende riikide sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasutempo enam-vähem võrdne, jäädes 4--5% tasemele. Eesti ja Leedu 1999. a inflatsiooniks ennustab EIU 8%, Lätil väiksemat -- 5,9%.
Baltimaade suuremaid probleeme -- jooksevkonto defitsiit -- saavutab EIU väitel maksimaalse taseme tuleval aastal ja ulatub kolme riigi peale 2,6 mld USA dollarini. Seejuures suurim on see Leedul (1,4 mld dollarit), järgnevad Eesti (620 mln dollarit) ja Läti (580 mln dollarit). Jooksevkonto defitsiidi kasv õnnestub Baltimaadel esmakordselt peatada 1999. a.
See-eest läheb EIU arvates Leedul esimesena korda peatada väliskaubandusbilansi defitsiidi kasv. Seda aastal 1998, mil see on suurim ehk 1,6 mld dollarit, mis moodustab 15% SKTst. Inglise analüütikud usuvad, et Eesti ja Läti kannavad võitluse väliskaubandusdefitsiidi vastu uude sajandisse, kuhu jõudmisel on see Eestil 1,35 mld dollarit (moodustades 27% SKTst) ja Lätil 1,2 mld dollarit (21% SKTst).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Et välisvõlg ei kasvaks ja keskpankade valuutareservid ei kahaneks, tuleb vähemalt pool jooksevkonto defitsiidist katta otseste välisinvesteeringutega. Äsjane börsikriis näitas, kui ebakindlad on portfelliinvesteeringud. Sellest tulenevalt on Lätil vaja aastas saada otseseid välisinvesteeringuid 280 mln dollarit ja Eestil üle 300 mln dollari. B&B-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele