• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salasõna raha

    Riigi vara müümine on imelihtne. Piisab vaid riigiametile öelda, et varsti ei saa sa enam vara müügist laekuvat raha ise kasutada, ja nagu nõiaväel unuvad probleemid, millest riigivara mittemüümist põhjendades seni räägitud on.
    Vaevalt et sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet esindavad mõõdukad isegi ette oskasid aimata, mida toob kaasa nende ettepanekul riigi vara seadusesse tehtud muudatus. Selle kohaselt laekub järgmisel aastal riigi vara müügi tulu riigieelarvesse, mitte ei jää vara senistele haldajatele nagu seni. Tulemus on aga silmnähtav -- viimase kuuga on valitsusse laekunud paarkümmend riigi vara müügi taotlust nädalas.
    Õige, mida vähem riigiametnikel vara ja ettevõtteid käsutada on, seda parem ja odavam maksumaksjale. Riik ei peakski ettevõtlusega tegelema. Praegune paaniline müük on aga tragikoomiline ja näitab ametnike tõelist palet -- riigi vara käsitletakse enda omana ning alles ähvardus, et selle müügist saadav kasum kaob, paneb neid liigutama.
    Selle loogika järgi peaks ka näiteks erastamisagentuuri töötajatele andma võimaluse kasutada müüdud ettevõtete eest saadud raha oma äranägemise järgi jne. Siit muutub asi absurdiks ja tekib olukord, et riiki juhitakse kui äriettevõtet. Vähemalt seni, kui veel midagi müüa on.
    Ministeeriumitele ja ametitele pole muidugi midagi otseselt ette heita. Lihtsalt 1997. aasta jõuludele eelnev aeg sattus olema soodus hetk vara müügiks. Puht juhuslikult. Rääkida siinkohal riigimehelikust suhtumisest või globaalsemast mõtlemisest on isegi veidi piinlik.
    Ettevõtjale ka hea, sest kui kogu vara korraga müüakse, peaks see hinna alla kiskuma. Vähemalt aastavahetuseni, siis võib riigi vara müük jälle probleemseks muutuda ning seaduste ja ametnike omavoli taha takerduda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.