Eesti Energia areng takerdub konfliktidesse

Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoniga riigi energiamajanduse küsimustes Eesti Energia juhtidega kohtumas käinud Tiit Made ütles, et Eesti Energia muutmine-arendamine küll edeneb, kuid see toimub tema arvates väga aeglaselt.

«Selle aegluse põhjus praegu on määramatus,» rääkis Made. Määramatus on tema sõnul valitsev nii põlevkivi hinna kui ka põlevkivi tootmise, turu ja elektrijaamade omandisuhete küsimustes.

Määramatuse põhjusena tõi Made välja eelkõige huvigruppide omavahelise võitluse. «Kes on need huvigrupid, selle väljaselgitamine on ajakirjanduse ülesanne,» vastas Made küsimusele, missuguseid huvigruppe ta silmas peab. Ta lisas, et mainitud huvigruppide omavaheline võitlus ja lobby otsustajate juures on silmaga näha ja käega katsutav.

«Niisugune tegevus takistab operatiivset otsustamist ja vastavalt sellele, kuidas üks või teine huvigrupp otsustajatega töötab, jookseb üks või teine asi ummikusse, et siis jälle otsast alata,» rääkis Made.

Rääkides eilsest kohtumisest Eesti Energia juhtidega, teatas Made, et keskkonna- ja majanduskomisjoni liikmed esitasid Eesti Energia peadirektorile Udo-Rein Lehtsele tunni jooksul kõikvõimalikke küsimusi. Eelkõige tunti huvi selle vastu, mismoodi näevad Eesti Energia juhid Eesti energiasüsteemi ja energiajaotust ette tulevikusituatsioonis, kus Narva elektrijaamad on erastatud. Huvituti, milliseks kujuneb elektrienergia tulevane hinnapoliitika.

Made sõnul oli see käik komisjoniliikmetele hariv ja silmaringi laiendav.

«Üks jutt on see, mida räägivad meile ministrid, kui nad Toompeale tulevad,» rääkis Made. «Tegelik pilt on pehmelt öeldes mõnevõrra teine. Narvas selgus, et seal soovitakse meelsasti elektrijaamade kiiret erastamist. Siin Tallinnas käib võitlus akadeemiliste ringkondade ja valitsusringkondade vahel,» tõi ta ühe näite kohapeal käimise vajadusest.

Majanduskomisjoni esimees avaldas arvamust, et Eesti energiaturg peab olema ümber korraldatud, renoveeritud ning uue tehnoloogiaga varustatud kõige hiljem 2005. aastaks. «Vastasel juhul tekivad meil väga suured raskused,» rääkis ta.

Tiit Made sõnul oleks niisugune plaan teostatav vaid siis, kui elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi erastamisprotsess viiakse lõpuni järgmisel või hiljemalt ülejärgmisel aastal.