11. detsember 1997 kell 22:00

Kullaunts alla 300

Kuld, mille hind on langenud aastas juba umbes veerandi, ei ole ilmselt oma põhja veel saavutanud. Vastupidi, viimase nädala jooksul on selle hind näidanud mitu madalusrekordit ning teisipäeva pärastlõunal fikseeriti kulla hinnaks Londonis 283,15 dollarit unts -- madalaim alates 1979. aasta augustist. Viimase kahe kuu jooksul on kulla hind langenud 15 protsendi võrra.

Üldine langustrend sai uue hoo nädal aega tagasi, kui Argentiina keskpank teatas, et müüs käesoleval aastal 125 tonni oma kullavarudest. Analüütikute arvates toimus see esimesel poolaastal. Seni on kulda müünud peamiselt Euroopa keskpangad (põhiliselt Belgia ja Holland), suvel teatas kullamüügist Austraalia ning nüüd oli siis järg jõudnud Ladina-Ameerikasse. Et Aasia ametlikud institutsioonid oleksid oma valuuta kattevara moodustavat kulda müünud, pole teada. Vastupidi, mitmed Aasia riigid hoopis suurendavad kulla osa välisvaluuta kattevarana. Kulla ostjateks on muutunud sellised endised suurmüüjad nagu Hiina ja Venemaa.

Hinnalangus ei tähenda veel nõudluse kahanemist. Odavama hinna ning Kagu-Aasia valuutakriisi tõttu on nõudlus füüsilise kulla järele suurenenud. Suurenenud on ka Londoni kangikullaturu käive. Jõulude tõttu ilmselt sel aastal enam olulist langust ei toimu ja prognoosida võib pigem väikest tõusu. Järgmiseks aastaks prognoositakse see-eest hinna edasist langust kuni 250 dollarini unts.

Merryll Lynchi hinnangul moodustab kuld tulevase Euroopa keskpanga varudest umbes 20%, mis jätab 12 000 tonni kulda (üle kolmandiku keskpankade valdusest olevast metallist) Euroopasse «ripakile». See on keskmiselt kuue aasta kogutoodang. Samas võib järgmisel aastal tootmine kahaneda, sest sellise hinnataseme juures pole tootmine enam rentaabel.

Hetkel kuum