14 detsember 1997

Kolmekesi ettevõtete kallal

Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor Eero Einmann kirjutas tänavu augustis kriminaalasja algatamise määruses:

«7. augustil 1997 on tundmatute isikute poolt Tallinna linnakohtu registriosakonnale esitatud dokumendid taotlusega muuta registrikandes ASi Estel Pluss nõukogu ja juhatuse koosseis. Juhatuse ja nõukogu vahetamise otsused on rajatud 6. augusti aktsionäride üldkoosoleku otsustele. Isikud, kes on märgitud üldkoosoleku protokollis aktsionärideks, pole kunagi olnud ega ole ka käesoleval ajal Estel Plussi aktsionärideks.

Seega on tegemist ilmse kuriteo katsega, mida ei viidud lõpule tänu registriosakonna töötaja tähelepanelikkusele. Nimetatud isikute grupi eesmärk oli kontrolli saavutamine ASi Estel Pluss varade üle, mille väärtus ületab 30 miljonit krooni.»

Elektroonikatööstusettevõtte Estel tuumikomaniku ASi Estel Pluss juhatuse esimees Sergei Frolov kinnitab, et meeste tegutsemisskeem on küllaltki lihtne. Frolovi jutul käinud Veike ja Kirs rääkisid talle oma soovist arendada tööstust ja investeerida tulevikku. Just sel ajal, tänavu mais-juunis, oli Estel-Plussil tekkinud vajadus vabade käibevahendite järele, sest täita tuli enam kui 10 miljoni kroonine tarneleping.

Mehed lubasid ettevõttele raha vaid juhul, kui aktsiate kontrollpakk läheb neile üle. Kirjutati alla lepingud, mille kohaselt pidi enam kui 50 protsenti aktsiatest minema offshore-firma Duncan Industries kätte.

Raha lubati maksta kahes osas: kohe pärast lepingutele allakirjutamist 5 miljonit ja kahe nädala pärast veel üle 10 miljoni krooni. «Mida ei tulnud, oli raha,» nendib Frolov nüüd.

Estel Plussi esindaja jurist Leonid Jakersoni sõnul õnnestus neil ettevõtte rahatut ülevõtmist takistada vaid tänu sellele, et äriregistrit läks korda eelnevalt hoiatada.

Jakerson toonitab, et aktsiate omandiõigus oleks Duncanile üle läinud vaid juhul, kui lepinguid oleks täidetud.

«Nad on väga head psühholoogid, kes oskavad suurepäraselt ära kasutada vähimatki lahkheli aktsionäride omavahelistes suhetes, pöörates lõpuks kõik üksteise vastu,» on Veike, Kirsi ja Jõgi tegutsemist kommenteerinud Toomas Kleesment, üks neist, kes oli nõus oma aktsiaid loovutama.

Estel Plussi kinnisvaradirektor Kleesment, kes Frolovi sõnul mehed tehasesse tõi, on tänaseks ettevõttest lahkunud.

Kust mehed oma tegevuseks raha saavad? Jõgi ja Veike sõnul Eesti pankadest. Investeeringuiks on loodud OÜ Frio Investeeringud, tööstuses tegutsemiseks AS Frio Tööstus. Asutamisel on ASid Frio Vara ja Frio Grupp. Nende firmade kaudu tahame oma tegevust edaspidi arendada, lubab Jõgi.

Sergei Frolov on veendunud, et Veike, Kirsi ja Jõgi tegelik huvi oli seotud hoopis Estel Plussi omanduses oleva kinnisvaraga, mis asub otse Balti jaama taga ning võtab enda alla seitse hektarit.

Frolov kinnitab ka avalduses kriminaalasja algatamiseks, et talle teadaolevalt olidki nad juba alustanud läbirääkimisi kolmandate isikutega Estel Plussi kinnisvara müümise üle.

Kolme mehe huvi tegelikke tagamaid kinnitab ilmekalt seegi, mis toimus tänavu juunis pankrotistunud ASiga Vasar. Kohe pärast aktsiate kontrollpaki omandamist Vasara erastanud ASis Erivasar müüdi maha Tallinnas Pärnu maanteel asuv haldushoone riiulifirmale Hõbemaran.

Vasara pankrotihaldur Aivar Leismann tunnistab, et hoone müügihind 3 miljonit krooni on oluliselt väiksem selle tegelikust väärtusest. Haldurile teadaolevalt tehti mitu edasimüüki, enne kui maja ligi 20 miljoni krooni eest praegusele omanikule müüdi.

Leismann ei osanud veel öelda, kas ta hakkab maja müüki kui Vasarale kahjulikku tehingut vaidlustama. Hetkel käib Vasara varasema majandustegevuse revideerimine ning jaanuaris kokkutulev pankrotitoimkond otsustab, milliseid tehinguid hakatakse tagantjärele vaidlustama.

Leismanni sõnul on praegu veel vara öelda, kas Vasara puhul ka midagi kriminaalset ilmsiks tuleb.

Kuni pankroti väljakuulutamiseni Vasara juhatuse esimeheks olnud Renaldo Kirs väidab, et ettevõtte pankrotistumise põhjuseks oli Venemaa kui toodangu põhituru äralangemine.

Ka ASi Elina juhatuse esimehe Olev Mäekivi kinnitusel oli Veike, Jõgi ja Kirsi põhihuvi aktsiate ülevõtmisaktsioonil Elinale kuuluv kinnisvara Mustamäe teel. Tootmistegevus kavatseti sootuks kinni panna.

Pea samamoodi nagu Estel Plussis üritasid Veike, Jõgi ja Kirs tegutseda ka ASis KND Marat. Leiti neile sobilik aktsionär, kes asus oma kaasaktsionäridelt aktsiaid kokku ostma.

Marati nõukogu esimehe Tapani Teeriaho sõnul ebaõnnestus meeste aktsioon üksnes seetõttu, et ettevõtte põhiaktsionärid suutsid neile ühiselt vastu seista.

Mingi osa aktsiatest õnnestus kolmel mehel siiski kokku osta, Marati juhatuse esimehe Guido Viigi hinnangul umbes 15--20 protsenti. Tänase seisuga pole neil aga sedagi: Veikele, Kirsile ja Jõgile kuulub praegu alla ühe protsendi KND Marati aktsiatest.

«Kui nad väidavad, et on tööstusettevõtete tohtrid, siis Maratist leidsid nad eest terve patsiendi,» võtab juhtunu kokku Guido Viik. Samas tegid kolm meest nii Teeriaho kui Viigi sõnul ära tänuväärse töö: kui enne oli Maratil 2000 aktsionäri, siis tänase seisuga 1000.

Kui Estel Plussi omanikevahetuse registreerimine äriregistris ebaõnnestus, siis ASiga Elina läks Veikel, Jõgil ja Kirsil aktsioon esialgu korda. Kasutades ära aktsionäride poolt teadmata kellele antud volitusi, vormistati nii juhatuse kui nõukogu vahetus, millekohased kanded jõudsid ka äriregistrisse. Tõsi, augustis tehtud kanded tühistati novembris Tallinna linnakohtu otsusega.

Nii Elina kui Estel Plussi ülevõtmiskatsel kasutati ühte ja sedasama skeemi: enda kätte üritati haarata volitused tegutsemiseks aktsiate kontrollpaki nimel. Mõlemal juhul üritati seejärel välja vahetada kogu juhatus ja nõukogu ning vahetus äriregistri kandega seaduslikuks muuta.

Leonid Jakerson tunnistab, et äriseadustik pakub sellelaadseteks pettusteks häid võimalusi. Äriregister tutvub vaid nende dokumentidega, mis talle esitatakse.

Ehkki valeandmete esitamine on kriminaalkorras karistatav, on võimalik saada kanne äriühingu omanikemuutuse kohta. Endiste omanike kinnitust selle kohta, et nad on vabatahtlikult oma aktsiatest tulenevatest õigustest loobunud, ju ei nõuta.

Puudulikud seadused tekitavad segadusi ja toovad kaasa tarbetuid tsiviilprotsesse. ASi Elina aktsionäride antud arusaamatud volitused on saanud aluseks viiele tsiviilprotsessile. Ka Estel Plussi ootab jaanuaris ees kohtuprotsess: aktsionäridega lepinguid sõlminud Duncan Industries nõuab enda kandmist Estel Plussi aktsiaraamatusse. Mis sest, et raha aktsiate eest pole sentigi makstud.

Hetkel kuum