Kontrolöriks Väino Sarnet

Neljapäeval on riigikogu päevakorras presidendi ettepanek nimetada riigikontrolöriks praegune Tallinna abilinnapea Ants Leemets.

Toimetus ei toeta Ants Leemetsa kandidatuuri riigikontrolöri ametikohale. Meie arvates sobiks sellesse ametisse hoopis erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.

Leemetsa kandidatuurile räägib enim vastu tema poliitiline sõltuvus. Selles suhtes on Äripäev risti vastupidisel seisukohal Postimehega, kes oma reedeses juhtkirjas kinnitab, et see tuleb Leemetsale pigem kasuks. Selgelt poliitilise isiku eest oma mantlipärijana on hoiatanud ka Hindrek Meri. «Ma võin veel ette kujutada, et aktsiad saab advokaadi kätte hoiule anda. Aga mitte enamat,» on ta andnud mõista, mida arvab poliitilisest sõltumatusest, mis põhineb erakondliku kuuluvuse peatamisel.

Juriidiliselt võib Leemets Koonderakonnast lahkuda. Astus ta ju sinna enne eelmisi valimisi mitte niivõrd veendumusest kui soovist rohkem riigi asjadesse sekkuda. Riigikontrolöri amet annaks Leemetsale ja tema erakonnale veel suurema võimaluse riigi asjadesse sekkuda.

Seotust poliitika ehk aastatetaguse Isamaaga on ette heidetud ka Sarnetile. Samas oli just valitsusjuht Mart Laar see, kes teda veidi hiljem ametist priiks tahtis teha. Ants Leemetsale jääks aga märk külge, et ta sai riigikontrolöriks eeskätt valitsuskoalitsiooni toel. Eriti sel juhul, kui hääletus parlamendis päädib napi häälteenamusega.

Sarneti vastu räägib tõenäoliselt kõige enam lihtne põhjus, et ta ise ei soovi sellele kohale asuda. Leemets on presidendile nõusoleku andnud. Samuti on Sarnet tunnistanud, et tema kandidatuuri võiks välistada ka seetõttu, et erastamisagentuur on riigikontrolli üks suuremaid sihtobjekte. Viimane ei ole aga toimetuse arvates Sarneti sõltumatut iseloomu teades takistuseks.

Küll aga oleks talle riigi-kontrolörina kasuks peaerastajana saadud teadmised ja kogemused. Ka selle kohta, kus midagi võib mäda olla. Teadmisi ja kogemusi on kahtlemata pagasis ka Ants Leemetsal. Kuid tema ettevaatlikkus ei lubaks tal sildu põletama hakata, kui amet ja olukord seda nõuaksid.

Sarnet ja Leemets peavad teineteist vastastikku kõvaks töötegijaks ning sellega nõustub ka toimetus. Erastamisagentuuri töö on silmnähtavalt aasta-aastalt paremaks muutunud. Samuti avalikumaks, mis on väga oluline.

Samal ajal peab paraku tun-nistama Tallinna linnavalitsuse loidust ning abilinnapea Leemetsa märkamatut rolli näiteks korteriafääri süüdlaste väljaselgitamisel (sellelaadsete asjadega tegelda on riigikontrolöri igapäevatöö).

Leemetsa eelmist tööandjat, algul Virumaa Kommertspanka, hiljem Eesti Maapanka, on just tema ametisoleku ajal seostatud segadusega panga majandustegevust iseloomustavate andmete ümber. See väljendus mäletatavasti audiitori negatiivses hinnangus Maapanga aruannete kohta.

Vähetähtis pole seegi, et pärast Lääne-Viru maavanema ametist lahkumist on Ants Leemets sagedasti töökohta vahetanud: pool aastat regionaalminister, aasta Maapangas, nüüd aasta pealinna valitsuses. Tal oleks üsna raske viis aastat järjepanu riigikontrolör olla, kui hakatakse ahvatlevaid tööpakkumisi tegema. Erinevalt Väino Sarnetist, kes vahepealsetele poliitilistele rünnakutele vaatamata otsustas järjekindlat erastamisagentuuri asja edasi ajada.