Erastamine erakätesse
Kui mõni aeg tagasi oleks olnud mõte eraõiguslikust erastamisagentuurist, kes müüb riigivara ja võtab kasumit, ehk võõristust tekitav, siis praegu on agentuuri eraõiguslik tulevik täiesti reaalne. Erastamisagentuuri erastamist pooldas kolmapäeval üksmeelselt agentuuri nõukogu.
Ka Äripäev toetab igati erastamisagentuuri minekut erakätesse. Toimetus on alati olnud seisukohal, et riik peaks oma tegevust koomale tõmbama ja osast funktsioonidest loobuma.
Riik ei pea pidama üleval eraldi asutust erastamislepingute kontrollimiseks ja erastatud ettevõtete teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel.
Agentuuri erastamisega tekib maaklerikontor, kes põhiliselt kontrollib müüdud ettevõtete erastamiskohustuste täitmist. Lisaks võib talle delegeerida nii riigiasutuste kui ka munitsipaalettevõtete kinnisvara müügi ja riigihankekonkursside korraldamise Ungari analoogi näitel. Kasumit annavad eraõiguslikule agentuurile teenustasud ja protsendid müügitehingutelt.
Alternatiivse variandina kõne all olnud erastamisagentuuri likvideerimine ei ole siiski mõeldav. Erastamislepingute kontrollimise, raha kogumise ja fondidesse saatmise, maa erastamise, munitsipaliseerimise ja taasriigistamise rolle ei saa riik likvideerida. Nende ülesannete jagamine teiste riigiasutuste vahel nõuab täiendavaid kulutusi. Ka on erastamisagentuuril olemas läänes korralik maine ja oskusteave. EEA on kujunenud juba omamoodi kaubamärgiks. Osalt võib hea maine saavutamise põhjuseks pidada ka seda, et seni on riiklik agentuur suutnud riigivara erastamisega hästi ja kiiresti hakkama saada. Seda aga suuresti tänu ühele ja järjekindlale eestvedajale.
Tulevikus oleks mõeldav ka, et hea oskusteabe ja kogemustega agentuur müüb oma teenust väljapoole Eestit, maadesse, kus erastamine on veel algusjärgus.
Kartused, et eraagentuuri puhul hakkab prevaleerima soov saada müüdavate objektide eest võimalikult kõrget hinda ja seega erastamistempo aeglustub, ei ole põhjendatud. Tõenäoliselt jääb erastamisagentuuri müüjaroll tulevikus suhteliselt väikeseks, ministeeriumid on infrastruktuuri erastamisel jämeda otsa enda kätte võtnud. Agentuurile jääb üha enam nõustav roll. Seda väiksem on vajadus pidada teda riigieelarvelisena. Ei ole põhjust karta eraettevõtte nn ülekäte minekut. Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul hakkab moodustatava eraõigusliku isiku üle kontrolli reguleerima tema põhikiri ja seadus. Sisuliselt sõltub ettevõtte sissetulek sellest, kuidas ta seadust täidab.
Erafirma kasuks räägib ka suurem vastutus. Kui eraettevõte eksib, võib ta end lühema või pikema aja pärast mahamaetuks pidada. Riigiasutusel on vastutust vähem, tema vead paikab lõpuks riik.
Toimetus toetab igati EEA ümberformeerimist eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks. Erafirma suudab ka oma töötajaid paremini motiveerida. Hästi tasustatud kõrge kvalifikatsiooniga hästi töötava kaadriga ettevõte toob ka riigile enam tulu kui eelarvest kiduralt finantseeritav asutus.
Samuti võiks kaaluda varianti, et riik ostab teenust, mõne teise riigistruktuuriga seoses. Miks mitte erastada näiteks tolliamet. Või maksuamet, kelle ülesandeks oleks garanteerida planeeritud maksude laekumine riigieelarvesse. Komisjonitasu saaks ta aga ülelaekumistelt ning maksupetturitelt ja kõrvalehiilijatelt väljanõutud maksurahalt.