Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn tahab teenida vara müügist 400 miljonit

    ASi Tallinna Vesi aktsiaid nende nimiväärtusega müües annaks veerandi aktsiate müük linnaeelarvesse tulu 215 miljonit krooni. Tallinna Vee nõukogu soovitas linnal müüa 33 protsenti ettevõtte aktsiatest, seda toetas ka ettevõtte nõukogu esimees abilinnapea Ants Leemets.
    «Kolmandiku Tallinna Vee aktsiate müügi korral tuleb muuta ka ettevõtte põhikirja, et säiliks linna kontroll,» kommenteeris linnavolikogu linnavarakomisjoni liige Alo Streimann.
    Järgmise aasta lõpul võib kõne alla tulla ka osa ASi Tallinna Soojus aktsiate müük. «Seda on arutatud, aga kui palju, on veel vara rääkida,» sõnas Streimann. Erinevalt ASist Tallinna Vesi, kus aktsiad müüakse maha finantsinvestoritele, otsib linnavalitsus Tallinna Soojusele strateegilist investorit.
    Suuremat konkurssi on oodata Tallinna prügiveoga tegeleva ASi Eriautobaas aktsiate müümisel. «Eriautobaasi müük ei ole ainult vanade autode ning konteinerite müümine, vaid turuosa ja rahavoogude jagamine,» seletas jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells Eesti Tallinna osakonna juhataja Ülo Kasema. Eriautobaasi turuosaks Tallinnas on hinnatud 60 protsenti.
    Kasema kinnitas Ragn-Sellsi huvi Eriautobaasi aktsiate vastu. «Tõenäoliselt tehakse tugev pakkumine ka kohalike tegijate poolt kohalike investeerimisfondide kaasabil, sest atraktiivsemate tegevusvaldkondade turud on jagatud,» lisas Kasema.
    Alo Streimanni kinnitusel on huvi Eriautobaasi aktsiate vastu ilmutanud ka USA jäätmekäitlusfirma Waste Management. Eriautobaasi aktsiate väärtuseks on konkurendid prognoosinud umbes 50 miljonit krooni.
    Alo Streimanni sõnul pole veel otsustatud, kas linn müüb talle kuuluvad Tallinna Panga aktsiad või annab need eluasemefondi, kes saab aktsiate müügist teenitavat raha kasutada.
    Tallinna linnavolikogu linnavarakomisjon tegi eelmisel nädalal abilinnapea Mait Metsamaale ettepaneku müüa linna vara eelläbirääkimistega pakkumise teel, kus oleks ära näidatud ettevõtte äriplaan, finantseerijad ja kassavood. «Ma ei ütle, et avalik müük tuleb ära kaotada, aga vähemalt olulised asutused tuleb nii müüa,» ütles Alo Streimann.
    Linnavara müügist annab lõviosa ettevõtete aktsiate müük. «Kõik muu on kribu- krabu,» märkis linnavaraameti juhataja Eve Fink.
    Tallinna linnaosavalitsuste esitatud andmetest selgub, et Tallinna selle aasta kümne kuu renditulust on laekumata 13,2 miljonit krooni. Suurim võlgnevus on kesklinnas 12,1 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Balti börsid jätkasid tõusuvees
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.